Uueneb iga päev kell 09:00 (EET) Indeks 5,2 ↑ +0,1 kõrgendatud
Indeksi metoodika RSS
Eesti
Balti Monitor
Telegram
Väljaanne 18. juuli 2026 · laupäevNr 46

Venemaa–Ukraina droonisõda naaseb Baltikumi kõrval asuvasse loodenurka

4,2/10 kõrgendatud ↓ -0,1võrreldes eelmisega
Selles väljaandes ▾
  1. Ööpäeva tähtsaim
  2. Üksikasjalikult suundade kaupa
  3. Vastuolud ja lahknevused
  4. Eskalatsiooniriski hinnang (0–10)
  5. Allikad

18. juuli 2026 väljaanne — periood 17. juuli – 18. juuli 2026

Märkus: eelmine väljaanne (17. juuli 2026) hindas eskalatsiooniriski 4,3/10. 17.–18. juuli akna peamine muutus on see, et Poola Vene lennukite pealtpüügid Kaliningradi lähedal, mis skoori üles surusid (14.–16. juuli), on lakanud: 17. ja 18. juulil uusi dateeritud pealtpüüdmisi Läänemere kohal ei registreeritud ning taevas Baltikumi enda kohal on rahulik. Samal ajal lõppes vaikus Baltikumiga piirneva loodenurga juures: 18. juuli öösel sattusid Leningradi ja Pihkva oblast taas Vene KM ametlikku sihtmärkide nimekirja (väidetavalt tulistati Vene regioonide kohal alla 379 Ukraina drooni; Leningradi oblasti kohal 6, kuulutati välja õhuhäire ja Pulkovo lennujaam kehtestas ajutised piirangud) — pärast mitut päeva, mil loodenurk prioriteetsetes teadetes puudus, on see Venemaa–Ukraina sõja kineetika naasmine NATO idatiiva juurde, ehkki tegu on õhukaitsega Vene territooriumi kohal, mitte löökidega NATO pihta. Baltikumi poolel on aken täis struktuurseid, mittekineetilisi samme: Leedu käivitas ametlikult Saksa brigaadi baasi teise ehitusetapi Rūdninkais (esimesed Saksa sõjaväelased saabuvad sel sügisel); Läti alustas uut ajateenijate vastuvõttu «Mežaine» polügoonil; Eesti lammutas nõukogude monumendi Jõgeveste ühishaual (17. juuli), mis kutsus esile Vene VM demarši. Eesti Kaitseväe luurekeskus (kolonel Ants Kiviselg, 17. juuli) hindas taas, et Venemaa rünnakuks Baltikumi vastu ettevalmistuse märke pole, samas kui Venemaa ressursse kulutavad kütusekriis ja reservide ümberpaigutamine Ukraina rindele. Varasemad sündmusliinid (Leedu ja Läti ühisõppused «Sēlija» polügoonil, Narva sõjaväebaasi hange, Leedu põhiseaduse muudatus tuumarelva keelu tühistamiseks, Vene mereväe üldlaevastiku õppus «Juulitorm» 23.–27. juulil) uusi dateeritud arenguid ei saanud ja kanduvad edasi taustana/kontekstina.

Ööpäeva tähtsaim

  1. 18.07 — Venemaa–Ukraina droonisõda naaseb Baltikumi kõrval asuvasse loodenurka: Leningradi ja Pihkva oblast taas ametlikus sihtmärkide nimekirjas. Vene KM andmetel tulistati 18. juuli öösel Vene regioonide ja lähivete kohal väidetavalt alla 379 Ukraina drooni; regioonide nimekirjas olid muu hulgas Pihkva ja Leningradi oblast — pärast mitut päeva, mil see NATO idatiivaga piirnev nurk prioriteetsetes teadetes puudus. Leningradi oblasti kohal tulistati kuberner Aleksandr Drozdenko andmetel alla 6 drooni (ohvreid ega kahjustusi pole); kuulutati välja õhuhäire ja Pulkovo lennujaam kehtestas ajutised piirangud. ⚠️ Täiendus eelmisele väljaandele: 16.–17. juuli teadete «vaikus loodenurga juures» ei kehti enam 17.–18. juuli akna kohta — öösõja kineetika puudutas taas Leningradi ja Pihkva oblastit. See on endiselt õhukaitsetöö Vene territooriumi kohal Ukraina droonide vastu, mitte löögid NATO pihta, kuid tahtmatu ülekandumise risk idatiiva lähedal on taas kõrgenenud. Öö kõrgetasemelised ohvrid (logistikakeskus Kotovskis, Tambovi oblast, ametlikel andmetel hukkunutega) puudutavad Venemaa sisemaid regioone ega ole Balti suunaga seotud. Allikad: Kommersant (379 drooni 18.07 öösel, regioonide nimekiri); Fontanka (drooniründe ja õhuhäire Leningradi oblastis, 18.07). Arvud on Vene KM ametlikud väited, sõltumatult kinnitamata (kahe allika reegel); iz.ru (6 drooni Leningradi oblasti kohal), RIA, Lenta, Life, EADaily, ura.news annavad lähedasi numbreid — juurdepääs osaliselt piiratud/sanktsioonide all, linke ei esitata.

  2. 17.07 — Leedu käivitas ametlikult Saksa brigaadi baasi teise ehitusetapi Rūdninkais; esimesed Saksa sõjaväelased saabuvad sel sügisel. Reedel, 17. juulil, käivitas Leedu kaitseminister Robertas Kaunas Rūdninkai sõjaväelinnaku (Šalčininkai rajoon, Valgevene piiri lähedal) teise ehitusetapi — Saksa brigaadi alalise paigutuse võtmeobjekti. Teine etapp (kasarmud, tehnikagaraažid ja töökojad, staabid, laod, sööklad, tanklad, väljakud) toimub avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) skeemis; projekti hinnatakse ligikaudu 1,3 miljardile eurole. Ministri sõnul kolivad brigaadi esimesed sõjaväelased sisse juba sel sügisel, tööd edenevad graafikust ees (esimene etapp ~10 kuud plaanist ees). Brigaadi täisvalmisolek — ~4800 sõjaväelast ja ~200 tsiviilisikut 2027. aastaks. Rahastus on osaliselt tagatud Euroopa Investeerimispanga 290 miljoni euro paketiga. See on akna kaalukaim dateeritud «ehitus- ja väe-» areng. Allikad: LRT (eng) — teise etapi käivitamine, 17.07; LRT (eng) — vägede saabumine sügisel, ministri sõnad; Yahoo/dpa — Saksa brigaadi baasi 2. etapp; EIB — 290 mln euro rahastuspakett.

  3. 17.07 — Eesti lammutas nõukogude monumendi Jõgeveste ühishaual; Vene VM esitas demarši ja kutsus välja Eesti asjur. 17. juulil eemaldati Jõgeveste külas (Valga maakond) monument nõukogude sõdurite ühishaual (Vene andmetel ~795 hukkunut 1944. aastal Väike-Emajõe ääres); objekt oli Eesti muinsuskaitse registris kuni 2024. aasta lõpuni. Vene VM esitas «resoluutse protesti» ja kutsus välja Eesti asjuri Marek Juhtegi; VM esindaja Maria Zahharova nimetas Tallinna tegevust «pühaduseteotuslikuks» ja sidus selle Eesti võimude «ideoloogilise joonega». Eemaldamine sobitub Eesti dokumenteeritud poliitikaga nõukogude sümboolika mahavõtmisel; Vene poole kõrgetasemelised väited (säilmete «salajase» saatuse kohta) tulevad ainult VM-ilt ja esitatakse kahe allika reegli järgi ühe poole seisukohana. Sündmus on poliitilis-ajalooline hõõrdumine ja infovastasseisu element, ilma kineetilise mõõtmeta. Allikad: ERR (Jõgeveste monumendi lammutamine, 17.07 — viidatud väljaande nime järgi, ilma registris olevaid Vene ressursse linkimata); VM avaldus ja demarš levitati muu hulgas anonüümse propagandavõrgustiku news-pravda kaudu, linki ei esitata.

  4. 17.07 — Eesti Kaitseväe luurekeskus: Venemaa Baltikumi ründamise ettevalmistuse märke pole; Venemaa ressursse kulutavad kütusekriis ja reservide ümberpaigutamine. Iganädalasel briifingul Eesti Kaitseministeeriumis (reede, 17. juuli) märkis luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg, et Venemaa tugevdab kontrolli ühiskonna üle kasvava sisemise rahulolematuse taustal (mõju septembri riigiduuma valimistele), et Venemaa kütusekriis süveneb iga uue Ukraina löögiga naftatöötlemistehaste pihta ning et Ukraina edu sunnib Venemaad reserve rindele ümber paigutama, nõrgendades kiire reageerimise võimet. Keskuse kehtiv hinnang — Venemaa vahetut rünnakuohtu Baltikumi/NATO vastu pole; jutt on «piiratud» provokatsioonist/kompamisest, mitte frontaalsest agressioonist. Allikad: ERR (luurekeskuse briifing, 17.07 — väljaande nime järgi); Ukrainska Pravda (eng) — Kiviselgi briifingu ülevaade, 17.07.

  5. 17.07 — Läti: 199 ajateenijat alustas teenistust renoveeritud «Mežaine» polügoonil. Reedel, 17. juulil, alustas 199 riigikaitseteenistuse (VAD) sõjaväelast teenistust «Mežaine» polügoonil (Kuldīga vald, Kurzeme) — esimest korda on sellel tasemel ajateenijate väljaõpe seal rakendatud (Kurzeme ja Zemgale regioonidele). Selleks renoveeriti nõukogudeaegsed kasarmud ja püstitati telgid toitlustuse ja väljaõppe jaoks. Dateeritud, ehkki lokaalne samm Läti mobilisatsioonibaasi laiendamisel (alates 14.07 saab VAD-i kandideerida 17-aastaselt). Allikad: LSM (lv) — 199 ajateenijat «Mežaines», 17.07; LSM (lv) — VAD-i kandideerimine alates 17. eluaastast, 14.07 (kontekst).

  6. (kontekst, ilma värskete dateeritud arenguteta 17.–18.07) Varasemad liinid jätkuvad ilma uute dateeritud sammudeta: pealtpüügiseeria lõppes — pärast kolme järjestikust episoodi 14.–16. juulil (Il-20, kaks Su-30SM2, taas Il-20) uusi Vene lennukite pealtpüüdmisi Läänemere kohal 17.–18. juulil ei registreeritud; Leedu–Läti kokkulepe ühisõppusteks «Sēlija» polügoonil (15.–16.07); Leedu põhiseaduse muudatus tuumarelva ja välisbaaside keelu tühistamiseks (art 137; eelnõu registreeritud 3.07, ees kaks hääletust ≥3 kuu vahega); Narva sõjaväebaasi hange (13.07); Vene mereväe õppus «Juulitorm» 23.–27. juulil; Ankara NATO tippkohtumise tulemused (7.–8.07). Uusi dateeritud samme neis aknas pole.

Üksikasjalikult suundade kaupa

Sõjaliste objektide ja kindlustuste ehitamine

  • Värske aknas — Saksa brigaadi baasi teise etapi käivitamine Rūdninkais (Leedu, 17.07, p 2): kasarmud, garaažid/töökojad, staabid, laod, sööklad, tanklad, väljakud; PPP-mudel, ~1,3 mld €, rahastus osaliselt EIB 290 mln € paketi alt; esimene etapp ~10 kuud ees, esimesed väed sel sügisel, brigaad täisvalmiduseni ~4800 sõjaväelast + ~200 tsiviilisikut 2027. aastaks.
  • Struktuurne taust muutumatu: Balti kaitseliin — juuni seisuga paigaldatud ~28 pilootbunkrit ja >10 km tankitõrjekraave/tõkkeid (Kagu-Eesti); täielik valmimine (~600 bunkrit, ~40 km kraave kolme riigi idapiiril) oodatakse 2027. aasta lõpuks; Läti lõpetas 280 km tõkke Vene piiril 2025. aasta lõpus. Narva sõjaväebaas — hange kuulutatud 13.07 (~15 mln €, ~1000 inimest, sh ~200 1. jalaväebrigaadi sõjaväelast alaliselt; algus ~2026 lõpp, esimene järk ~2028), aknas uusi samme pole. Poola poolel — «Idakilp» (Tarcza Wschód); Soome poolel — 200 km tõke Vene piiril 2026. aasta lõpuks (kontekst). (kontekst)

Vägede paigutamine ja liikumine

  • Värske aknas — Rūdninkai (p 2): esimesed Saksa brigaadi väed kolivad sisse sel sügisel; täielik paigutus ~4800 sõjaväelast + ~200 tsiviilisikut 2027. aastaks. Läti — vastuvõtt «Mežaines» (199 ajateenijat, 17.07, p 5). Struktuurne taust muutumatu: Kanada kontingendi kahekordistamine Lätis (teatatud 8.07); Eesti ja Läti maavägede taktikalise juhtimise üleandmine 1. Saksa-Hollandi korpusele (alates 1.07); USA vägede rotatsioonid Lätis (Ādaži, Lielvārde); Leedu–Läti kokkulepe õppusteks «Sēlijas» (15.–16.07, raamistik); teatatud esimene «tahtekoalitsiooni» õppus Poolas sel sügisel. (kontekst)

Kokkulepped, kulud ja sõjaline abi / õhukaitse

  • Eesti: peaminister Kristen Michal (Ankara tippkohtumine 7.–8.07) — «peaaegu 7%» SKP-st kaitsele 2026 NATO laiendatud metoodika järgi (3,5% tuum + 1,5% seotud); 10 mld € programm 2026–2029 (esimene õhukaitsebrigaad, suurtükiväerügement); eelnõu NATO kodanike lubamiseks teenistusse. (kontekst)
  • Läti: 2026 kaitse-eelarve kursil ~4,9% SKP-st; prioriteedid — kihiline õhukaitse, kaugmaa raketisuurtükivägi, rannikuraketisüsteemid, droonid ja droonitõrje; droonitõrjeõppus VATS26 augustis. Värske aknas — «Mežaine» vastuvõtt (p 5). (kontekst)
  • Leedu: 2026 kaitse-eelarve 4,79 mld € (5,38% SKP-st, NATO tipus SKP osakaalu järgi); kaitse rahastatud «relvajõudude vajaduste mahus», tugevdatud õhukaitse ja droonitõrje. Põhiseaduse muudatus art 137 (tuumarelva ja välisbaaside keeld) tühistamiseks — eelnõu registreeritud 3.07, ees kaks hääletust (≥94 häält, ≥3 kuu vahega); see on struktuurne õiguslik samm, mitte relvade paigutamine, kuid just see toidab Vene ja propaganda «tuuma»-retoorikat Baltikumi ümber. (kontekst)
  • NATO Balti õhukaitsemissioon «lahingu»-režiimis (alates 9.07) — struktuurne tegur, muutumatu. (kontekst)

Sõjaline abi ja õhukaitse

  • Ankara tippkohtumise tulemused (7.–8.07): kurss 5% SKP-le 2035. aastaks (3,5% + 1,5%), ~70 mld €/aastas sõjalist abi Ukrainale, Balti õhumissiooni uuendus laiendatud mandaadiga. Värskeid dateeritud 17.–18.07 tarneid/otsuseid piirkonna õhukaitse osas pole. (kontekst)

Kaliningrad ja Venemaa piirialad

  • Kaliningrad/Balti laevastik: aknas 17.–18.07 uusi dateeritud Balti laevastiku manöövreid ega Vene sõjalennukite lende Läänemere kohal (pealtpüüdmistega) ei registreeritud — 14.–16. juuli pealtpüügiseeria on lõppenud (p 6). Horisondil — Vene mereväe õppus «Juulitorm» 23.–27. juulil (teadaanne, aknast väljas). Anklaavi struktuurne taust (RES/GPS-i võltsimine, õhukaitse, rannikuraketid «Bal»/«Bastion», «Iskander») muutumatu. Allikad: «Juulitormi» teadaande osas — eelmiste väljaannete kontekst; registris olevad Vene väljaanded — tekstina.
  • Piirialad (Leningradi/Pihkva oblast, Peterburi): värske — loodenurk on taas ametlikes teadetes (18.07 öö: Pihkva ja Leningradi oblast Vene KM sihtmärkide nimekirjas; Leningradi oblasti kohal 6 alla tulistatud drooni, õhuhäire, Pulkovo piirangud) — p 1; see on õhukaitsetöö Vene territooriumi kohal Ukraina droonide vastu, mitte löögid NATO pihta, kuid amplituud idatiiva lähedal on pärast mitmepäevast vaikust tõusnud. Allikad: Kommersant; Fontanka.
  • Valgevene (Suwałki koridor): uusi dateeritud sündmusi 17.–18. juulil pole; taust — Saksa brigaadi baas Rūdninkais Valgevene piiri lähedal (p 2), Poola East Shield/Tarcza Wschód, mälestus õppusest «Zapad-2025». (kontekst)

Poliitilised avaldused

  • Eesti: Kaitseväe luurekeskus (kol Kiviselg, 17.07) — Venemaa rünnaku ettevalmistuse märkide puudumisest, Venemaa kütusekriisist ja reservide ümberpaigutamisest Ukraina rindele (p 4). Eesti VM — Vene demarši taustal Jõgeveste monumendi pärast (p 3).
  • Leedu: kaitseminister Robertas Kaunas (17.07) — Rūdninkai teise etapi käivitamisest ja Saksa vägede saabumisest sel sügisel (p 2).
  • Venemaa: Vene VM (M. Zahharova, 17.07) — «resoluutne protest» ja Eesti asjuri väljakutsumine Jõgeveste monumendi lammutamise pärast (p 3). Uusi dateeritud 17.–18.07 kõrgemate Vene ametnike avaldusi sõjalis-Balti suunal usaldusväärsetes allikates ei registreeritud.

⚠️ Vastuolud ja lahknevused

  • Kineetika naasmine loodenurka — täiendus, mitte viga eelmistes väljaannetes (⚠️, p 1): 16.–17. juuli teated registreerisid «vaikuse loodenurga juures» (Leningradi/Pihkva oblast ja Peterburi väljas Vene KM prioriteetsetest sihtmärkidest). 17.–18. juuli akna kohta see enam ei kehti: 18. juuli öösel olid Pihkva ja Leningradi oblast taas ametlikus sihtmärkide nimekirjas (Leningradi oblasti kohal 6 alla tulistatud drooni, õhuhäire, Pulkovo piirangud). See pole vastuolu eelmiste väljaannete andmetes (nende akende kohta oli vaikus korrektne), vaid dateeritud olukorra muutus. Ametlikud arvud (379 öö kohta) on Vene KM väited, sõltumatult kinnitamata; märgitud vastavalt (Kommersant ja Fontanka kinnitavad Leningradi oblasti ründe fakti kahe allika reegli järgi).
  • Pealtpüügiseeria lõpp Kaliningradi juures: eelmises väljaandes skoori tõstnud tegur (kolm järjestikust Vene lennukite pealtpüüdmist 14.–16. juulil) 17.–18. juuli aknas ei jätkunud — uusi dateeritud pealtpüüdmisi Läänemere kohal pole. See on pingeid maandav tegur; arvesse võetud riskihinnangus.
  • «Tuuma»-raamistik Baltikumi ümber: 15. juuli Läti–Leedu kohtumise propaganda-esitlus «tuumatehinguna» (news-pravda, analüüsitud 17.07 väljaandes) ei leia presidentide avaldustes kinnitust. Samas on Vene retoorikal reaalne alus — Leedu põhiseaduse muudatus art 137 (tuumarelva/välisbaaside keeld) tühistamiseks: see on õiguslik protsess (kaks hääletust ≥3 kuu vahega), mitte tuumarelva paigutamine; menetlusliku sammu ja tegeliku paigutuse segamine on ekslik. Eesti luurekeskuse hinnang (17.07) omistab «tuumarelva Leedus/Soomes» väite otsesõnu Vene infonarratiividele.
  • Jõgeveste säilmete saatus: kõrgetasemelised väited nõukogude sõdurite säilmete «salajasest» äraviimisest/teadmata saatusest tulevad ainult Vene VM-ilt (Zahharova) ja seda levitavalt propagandavõrgustikult; sõltumatut kinnitust pole, esitatakse ühe poole seisukohana. Monumendi lammutamise fakt 17.07 pole vaidlustatud ja on kooskõlas Eesti dokumenteeritud poliitikaga.
  • Sisulisi vigu, mis vajaksid parandust, eelmistes väljaannetes ei tuvastatud. Uut kannet corrections.json-i pole vaja.

📊 Eskalatsiooniriski hinnang (0–10): 4,2 / 10

Ajurid Venemaa poolel:

  • Öine droonisõda naaseb Baltikumi kõrval asuvasse loodenurka: pärast mitmepäevast vaikust on Pihkva ja Leningradi oblast taas ametlikus sihtmärkide nimekirjas (18.07 öö; Leningradi oblasti kohal 6 alla tulistatud drooni, õhuhäire, Pulkovo piirangud). See on õhukaitse Vene territooriumi kohal Ukraina droonide vastu, mitte löögid NATO pihta, kuid sõja kineetika on taas idatiiva poole nihkunud, tõstes tahtmatu ülekandumise riski.
  • Info-poliitiline surve: Vene VM demarš ja Zahharova avaldused Jõgeveste monumendi pärast (17.07) — infovastasseisu ja ajaloolise vastasseisu element, mis tõstab retoorilist temperatuuri, ilma kineetilise mõõtmeta.
  • Venemaale omistatud «piiratud» provokatsiooni ettevalmistus elutähtsa taristu vastu (Balti/Poola hinnangud, 15.07) — kõrgenenud riskitaju püsib, kuid see on ohuhinnang, mitte kinnitatud fakt; horisondil — Vene mereväe õppus «Juulitorm» 23.–27. juulil (teadaanne, aknast väljas).

Ajurid NATO ja selle liikmete poolel:

  • Heidutuse struktuurne «kõvenemine»: Saksa brigaadi baasi teise etapi käivitamine Rūdninkais Valgevene piiri lähedal (17.07), esimeste Saksa vägede saabumine sel sügisel, Läti «Mežaine» vastuvõtt, Leedu põhiseaduse muudatus tuuma-/välisbaaside keelu tühistamiseks — pikaajalised, mittekineetilised signaalid, kuid need suurendavad NATO sõjalist kaalu anklaavi ja Valgevene lähedal.
  • NATO Balti õhukaitsemissioon «lahingu»-režiimis (alates 9.07) — kõrgendatud valmisolek; struktuurne tegur, aknas muutumatu.

Vastastikused/struktuursed tegurid:

  • Venemaa–Ukraina sõja kineetika ülekandumine piirkonna piiride poole — tahtmatu eskalatsiooni tegur; selles aknas tõusis amplituud loodenurga juures taas (Leningradi/Pihkva oblast).
  • Läänemere ↔ Kaliningradi õhu «kineetiline läbilaskvus» NATO «lahingu»-õhukaitsemandaadi ja pideva Vene lennunduse/õhukaitse/RES-i tingimustes — õhuintsidendi taustarisk; aknas eemaldati äge impulss (pealtpüügid lakkasid), kuid struktuur püsib.
  • Balti RES/GPS-i võltsimine (Kaliningrad) ja Suwałki koridor — püsiv struktuurne taust.

Stabilisaatorid:

  • Pealtpüügiseeria lõpp Kaliningradi juures: pärast kolme järjestikust episoodi 14.–16. juulil polnud 17.–18. juulil uusi Vene lennukite pealtpüüdmisi Läänemere kohal — eelmises väljaandes skoori tõstnud ägeda õhuimpulsi eemaldamine.
  • Rahulik taevas Baltikumi enda kohal: uusi pealtpüüdmisi, piiririkkumisi ega kinnitatud droonihäireid Eesti/Läti/Leedu kohal 17.–18. juuli kuupäevaga pole.
  • Eesti luurekeskuse hinnang (17.07): Venemaa Baltikumi ründamise ettevalmistuse märke pole; Venemaa ressursse kulutavad kütusekriis ja reservide ümberpaigutamine Ukraina rindele, mis vähendab võimet kiireteks sõjalisteks avantüürideks idatiiva lähedal.
  • Desinformatsiooni väljasõelumine: «tuuma»-raamistik Baltikumi ümber ja emotsionaalsed väited Jõgeveste monumendi ümber tuvastati ja esitati ühe poole seisukohana, mitte faktina.
  • Luurekogukonna hinnangud (kontekst): laiaulatuslikku konventsionaalset Vene rünnakut Baltikumi vastu hinnatakse endiselt ebatõenäoliseks.

Skoori põhjendus: võrreldes 4,3-ga (17. juuli) on risk kergelt langetatud 4,2-le. Peamine langetav tegur on kolme järjestikuse Vene lennukite pealtpüügi seeria lõpp Kaliningradi juures: just see dateeritud õhuimpulss tõstis skoori 16.→17. juulil, ja 17.–18. juuli aknas see ei jätkunud, taevas Baltikumi enda kohal on rahulik. Skoori langetavad ka Eesti luurekeskuse hinnangud Vene ressursside kulumisest (kütusekriis, reservide ümberpaigutamine) ja rünnaku ettevalmistuse märkide puudumisest. Langust kompenseerib osaliselt öise droonisõja naasmine loodenurka (Leningradi/Pihkva oblast taas sihtmärkide nimekirjas) ja info-poliitiline hõõrdumine Jõgeveste monumendi ümber, kuid need on õhukaitse Vene territooriumi kohal ja mittesõjaline surve, mitte kineetika NATO vastu. Relvastatud kineetilist tegevust NATO vastu aknas kummalgi poolel pole; skoor püsib «rutiinselt pingelise külma sõja manööverdamise» vööndis, tunduvalt allpool Able Archerit 1983 (≈7).

Ajalooline analoog: rutiinselt pingeline külma sõja manööverdamine (≈4) — NATO struktuurne heidutuse ülesehitamine anklaavi lähedal ja piiriülene droonitegevus hoiavad tausta üle «rahuliku» taseme, kuid ägedaid intsidente Baltikumi enda kohal pole ja eelmise akna äge õhuimpulss on eemaldatud. Lähemal külma sõja spektri «rutiinsele» otsale; allpool Able Archerit 1983 (≈7) ja allpool 2008/2014 eelõhtut (≈6–7).

Delta eelmise väljaandega: ↓ (−0,1) — 4,3 (17. juuli) → 4,2 (18. juuli). Alla: pealtpüügiseeria lõpp Kaliningradi juures, rahulik taevas Baltikumi kohal ja Eesti luurekeskuse hinnangud Vene ressursside kulumisest; üles: droonisõja kineetika naasmine loodenurka (Leningradi/Pihkva oblast) ja info-poliitiline hõõrdumine Jõgeveste monumendi ümber. Relvastatud kineetilist tegevust NATO vastu aknas pole; struktuursed ajurid (Kaliningrad, «lahingu»-õhumandaat, Rūdninkai, «Juulitorm») muutumatud.

Märkus: analüütiline hinnang avatud allikate põhjal, mitte prognoos. Osa mõlema poole teadetest on propagandistlik; sõltumatu kinnituseta väited on tekstis märgitud.

Allikad