Uueneb iga päev kell 09:00 (EET) Indeks 5,6 ↑ +0,2 kõrgendatud
Väljaanne 19. november 2026 · neljapäevNr 170

Putin ja Trump kohtusid APEC-i tippkohtumise kõrvalt Shenzhenis; Kreml nimetab kohtumist ettevalmistavaks

5,4/10 kõrgendatud ↓ -0,1võrreldes eelmisega
Selles väljaandes ▾
  1. Ööpäeva tähtsaim
  2. Üksikasjalikult suundade kaupa
  3. Vastuolud ja lahknevused
  4. Eskalatsiooniriski hinnang (0–10)
  5. Allikad

Väljaanne 19. novembril 2026 — perioodi 18.–19. november 2026 kohta.

Märkus: 19. novembril vestlesid Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i tippkohtumise kõrvalt Shenzhenis umbes 40 minutit — Kreml nimetas kohtumist ettevalmistavaks enne kolmepoolset tippkohtumist Xi Jinpingiga, ning päev varem teatasid Bloomberg ja The New York Times, et Moskva on valmis vähendama oma vägesid Kaliningradi oblastis ja Valgevenes vastutasuks NATO sõjalise kohaloleku tagasitõmbamise eest 1997. aasta tasemele. Eestis toetas Riigikogu 37 häälega üleskutset sulgeda piir Venemaaga, Leedus hoiatas Riigikontroll, et diviisi loomine 2030. aastaks on ohus, ning Saaremaal lasti vette eksperimentaalne sõjalaev EUROGUARD. Sõjalistest intsidentidest ega droonide sissetungist Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola perioodi jooksul ei teatatud. (Eelmine väljaanne — 18. novembril 2026, risk 5,5/10.)


Ööpäeva tähtsaim

  1. 19.11 — Putin ja Trump kohtusid APEC-i tippkohtumise kõrvalt Shenzhenis; Kreml nimetab kohtumist ettevalmistavaks. Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabaduse andmetel kestis kohtumine konverentsikeskuse eraldi ruumis umbes 42 minutit (kohaliku aja järgi 12.15–12.57) ning seda kirjeldati lühikese vestlusena „kõrvalt“, mitte täismahus läbirääkimistena; Trump kuulutas välja „teise kohtumise hiljem“. Venemaa presidendi abi Juri Ušakov (Interfax): „Hea kohtumine oli, arutasime kolmepoolse tippkohtumise ettevalmistamise küsimusi“; küsimusele, kas Ukraina oli peateema — „Võib öelda, et jah“; „eriti olulisi avaldusi kumbki pool ei teinud“. Üheksa demokraatidest senaatorit kutsusid Trumpi üles andma mõista, et Euroopa julgeolek ei ole kauplemise objekt (RFE/RL). Kokkuleppeid ei teatatud. Allikad: RFE/RL, Interfax.

  2. 18.11 — Bloomberg ja NYT: Moskva on valmis vähendama sõjalist kohalolekut Kaliningradi oblastis ja Valgevenes, kui NATO taandub 1997. aasta tasemele. Väljaannete andmetel (Meduza ja Liga.net vahendusel) pakub Venemaa läbirääkimispositsiooni dokument, mida arutati Abu Dhabis 10.–11. novembril, Venemaa vägede vähendamist Kaliningradis ja Valgevenes vastutasuks alliansi sõjalise kohaloleku viimise eest 1997. aasta tasemele, Venemaa „vastaseks või ohuks“ pidamise lõpetamise ning intsidentide ennetamise mehhanismide parandamise eest Läänemerel ja Mustal merel. Mida vähendamine täpselt tähendaks, on ebaselge; varem mainiti meedias tuumarelvade äraviimist Valgevenest ja keskmaarakettide sinna paigutamisest loobumist. Bloombergi andmetel nõuavad Euroopa valitsused, et kõigepealt lõpetataks lahingutegevus Ukrainas. Kremli ametlikku kinnitust ei ole; mõlemad väljaanded tuginevad samale anonüümsetelt allikatelt saadud dokumendile. Allikad: Meduza (viitega Bloombergile ja The New York Timesile), Liga.net.

  3. 18.–19.11 — Eesti: Riigikogu toetas üleskutset sulgeda piir Venemaaga; bussi- ja kaubavedu lõpeb detsembrist. 18. novembril kiitis parlament esimesel lugemisel heaks Isamaa otsuse eelnõu, millega kutsutakse valitsust üles kontrolljoon sulgema: poolt 37, vastu 2 (Kalle Grünthal, Varro Vooglaid), erapooletuid 1; 36 kohalolnud saadikut, sealhulgas keskerakondlased ja enamik reformierakondlasi, ei hääletanud (ERR (vene keeles), Fontanka). Seaduse järgi otsustab sulgemise valitsus; välisminister Margus Tsahkna on varem nimetanud kuupäevaks 1. detsembri. Suletakse Narva–Ivangorodi, Koidula–Kunitšina Gora ja Luhamaa–Šumilkino piiripunktid; Narva ja Koidula raudteepiiripunktide saatus sõltub valitsuse korraldusest (Fontanka). LSM (19.11): detsembrist lõpevad bussi- ja kaubaveod; Lux Express on müünud üle 2000 pileti 1. detsembri järgsetele reisidele. Setomaa vanemate kogu nõudis kompensatsioonipaketti ja osalemist otsuse ettevalmistamisel (ERR News). Allikad: ERR (vene keeles), Fontanka, LSM, ERR News.

  4. 18.11 — Leedu: Riigikontroll — diviisi loomine 2030. aastaks on ressursside nappuse tõttu ohus. Riigikontrolör Irena Segalovičienė tutvustas Seimi riigikaitse- ja julgeolekukomisjonile relvahangete auditi salastatud osa: „Kaitsesüsteem toimib nii, et ei jõua armee vajadusi rahuldada.“ 2027. aastaks on kaitsele kavandatud umbes 4,8 miljardit eurot — vaid mõnikümmend miljonit rohkem kui 2026. aastal —, mistõttu kavatsetakse diviis varustada vähem kaasaegse tehnikaga. Ameti hinnangul on vaja 5,44% SKP-st planeeritud 5% asemel; suur osa põhjustest peitub süsteemi sisemises ebatõhususes (rahastamine, juhtimine, personal, protseduurid). Ainsa allika andmetel (LRT); amet on sarnaseid järeldusi avaldanud ka varasemates avalikes auditites. Allikas: LRT (vene keeles).

  5. 18.11 — Eesti: Saaremaal lasti vette eksperimentaalne moodullaev EUROGUARD. 45-meetrise laeva ehitas Baltic Workboats Nasval; projektis osaleb 10 Euroopa riiki ja 27 ettevõtet, eelarve on umbes 95 miljonit eurot, millest 65 miljonit tuleb Euroopa Kaitsefondist. Laev on mõeldud kiiruseks vähemalt 20 sõlme, sõiduulatuseks vähemalt 2000 meremiili ja kuni 10-päevaseks merelviibimiseks; ette on nähtud autonoomne navigatsioon, kaldalt juhtimine ning moodulid mereseireks, miinitõrjeks ja veealuse taristu kaitseks. Laeva ristis president Ülle Madise; katsetused ja demonstratsioonid on kavas 2027. aastal. Allikad: ERR News, ERR (vene keeles).


Üksikasjalikult suundade kaupa

Sõjaliste objektide ja kindlustuste ehitus

  • Eesti: EUROGUARDi vettelaskmine (p. 5). Setomaa vanemate kogu tuletab meelde, et vald on Võrumaal ainus, kes ei saa kaitsetaristu majutamise eest hüvitist, kuigi piirivalve ja Balti kaitsevööndi ehitus piiravad igapäevaelu (ERR News, 18.11).
  • Leedu: valitsus pakub USA kaitsetehnoloogia idufirmale Mach Industries kiirendatud menetlust („roheline koridor“, mida on juba rakendatud Rheinmetalli laskemoonatehasele Baisogalas); läbirääkimised jätkuvad, võimaliku tootmise üksikasju ei ole ja ettevõte ei kommenteeri (LRT, 18.11).
  • Poola: perioodi kohta uusi dateeritud teateid „Tarcza Wschód“ edenemisest ei leitud.

Vägede paigutus ja liikumine

  • Koalicja 26.2 (Poola, kuni 22. novembrini): Eesti kompanii, sealhulgas Scoutspataljoni B-kompanii droonimeeskond, harjutab koos Belgia luurajate ja Prantsusmaa 7. soomusbrigaadi droonüksusega; kompaniiülem kapten Karl-Martin Saaver: liitlaste droonivõimekus „ületas ootusi igas mõttes“ (ERR News, 18.11). Leedu kaitseminister Robertas Kaunas külastab õppust reedel, 20. novembril (Defence24, 18.11).
  • Eesti: Ühendkuningriigi kaitsestaabi ülem õhujõudude ülemmarssal Richard Knighton külastas 15.–17. novembril Briti sõdureid Tapal ja Balti kaitsevööndi kindlustusi Ida-Eestis ning kohtus kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ja Eesti diviisi ülema kindralmajor Indrek Sireliga (kaitseväe teade, 18.11).
  • Õppused. Varasemate väljaannete andmetel kestab Brave Hussar-26 Poolas 25. novembrini, Freedom Shield 26-II ja Grand Eagle 26 Leedus 3. detsembrini. „Zapad-2026“ ei toimu; „Ussisõnad-2026“ ei ole sõltumatult kinnitatud.

Kokkulepped ja kulud

  • Leedu: Riigikontrolli audit (p. 4).
  • Leedu–Poola: ELi kaitseministrite kohtumise kõrvalt Brüsselis kutsus R. Kaunas Poola asepeaministri ja kaitseministri Władysław Kosiniak-Kamyszi läbirääkimistele tihedama sõjalise koostöö üle ja Leetu külla; Kosiniak-Kamysz kinnitas Leedu huvi Poolas toodetavate Barracuda-500 rakettide vastu (Defence24 viitega Leedu kaitseministeeriumile, 18.11).
  • Valgevene — transiit: Valgevene välisminister Maksim Rõženkov ütles, et Minsk on valmis kaaluma kaaliumväetiste transiidi taastamist Balti sadamate kaudu „raudsete garantiide“ korral ja uute mahtude jaoks (Interfax viitega BelTA-le, 18.11). ⚠️ Vastuolu: Politico andmetel (Interfaxi vahendusel) survestab USA Leedut kaotama ELi sanktsioone Klaipėda kaudu toimuvale transiidile; Leedu eitab seda.

Sõjaline abi ja õhukaitse / elektrooniline sõda

  • Leedu: Vilniuse ühistranspordiettevõte JUDU tuletas reisijatele meelde, kuidas õhuhäire ajal käituda: „punase“ signaali korral peatub sõiduk lähimas peatuses ja reisijad lähevad varjendisse (LRT, 19.11). Norstati küsitluses agentuurile Bosanova (LRT, 19.11) on usaldus ametivõimude droonidele reageerimise vastu aastaga peaaegu kahekordistunud, kuid heaks peab seda vaid 31%; 48% usub, et NATO liitlased suudavad Leedut kaitsta; 62% arvab, et Venemaa võib Balti riike rünnata.
  • Uutest droonide sissetungidest Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola 18.–19. novembril ei teatatud.

Kaliningrad ja Venemaa piirialad

  • Kaliningradi oblast: Moskva väidetav pakkumine vähendada vägesid piirkonnas ja Valgevenes (p. 2). Teateid Balti laevastiku merele minekust, õppustest ega vägede ümberpaigutamisest perioodi jooksul lubatud allikatest ei leitud. Moskva reaktsiooni Rzeczpospolita teatele Poola piiril nurjatud provokatsioonist endiselt ei ole; LRT (18.11) tuletab meelde, et peaminister Donald Tusk ja kaitseministri asetäitja Paweł Zalewski rääkisid varem hoiatustest mitmest allikast.
  • Droonid: Venemaa kaitseministeerium teatas 53 droonist, mis tulistati 19. novembri öösel alla Belgorodi, Voroneži, Kurski, Lipetski, Orjoli, Rostovi, Rjazani, Smolenski ja Tula oblasti ning Tatarstani kohal; Leningradi, Pihkva, Novgorodi ja Kaliningradi oblastit loetelus ei ole (Interfax, 19.11). Ministeeriumi andmeid ei ole sõltumatult kontrollitud.
  • Valgevene: Rõženkovi avaldused transiidi kohta (vt eespool). Uusi teateid piirivalve kontrollist perioodi kohta ei leitud.

Ametnike avaldused

  • J. Ušakov, Venemaa presidendi abi, 19.11 (Interfax): Putini ja Trumpi kohtumine „oli ettevalmistava iseloomuga enne kolmepoolset tippkohtumist“.
  • I. Segalovičienė, Leedu riigikontrolör, 18.11 (LRT): „Kaitsesüsteem toimib nii, et ei jõua armee vajadusi rahuldada.“
  • V. Randpere, Reformierakond, 18.11 (ERR (vene keeles)): valitsus sulgeb piiri „suure tõenäosusega“; see on „selge karistuslöök“ ja demonstratsioon Venemaale.
  • R. Knighton, Ühendkuningriigi kaitsestaabi ülem (Eesti kaitsevägi, 18.11): Venemaa ohu kasvades NATO idatiivale peab Ühendkuningriik heidutust tugevdama.
  • E. Grikšas, Leedu majandusminister, 18.11 (LRT): Mach Industries „kaalub Leedut tõsiselt“.
  • Läbirääkimiste rada: Bloombergi (Meduza vahendusel) ja RFE/RL-i andmetel kohtuvad USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner 19. novembril Berliinis Ukraina ja ELi riikide esindajatega Kiievi julgeolekutagatiste teemal; tulemusi koostamise ajaks ei ole.

⚠️ Vastuolud ja lahknevused

  • „1997. aasta“ tingimus. Meduza (viitega Bloombergile) esitab nõude kui NATO sõjalise kohaloleku viimise 1997. aasta tasemele; Liga.net kui kohustuse mitte paigutada vägesid riikidesse, mis liitusid alliansiga pärast 1997. aastat. Hinnang: sõnastused on lähedased, kuid mitte samad; originaaldokumenti ei ole avaldatud ja Kreml pole seda kommenteerinud.
  • Mille Riigikogu vastu võttis. Fontanka kirjutab „esimesel lugemisel vastu võetud eelnõust“, ERR (vene keeles) valitsusele suunatud üleskutsest. Hinnang: tegu on Riigikogu otsuse eelnõuga (poliitiline üleskutse); juriidiliselt otsustab sulgemise valitsus. 18. novembri väljaandes märgiti, et 17. novembril ei jõutud esimest lugemist lõpetada — see toimus 18. novembril.
  • Putini ja Trumpi kohtumine. Kestus: RFE/RL-i järgi umbes 42 minutit, Ušakovi järgi 35–40 minutit. Sisu: Ušakov nimetab Ukrainat peateemaks, kuid ütleb, et olulisi avaldusi ei tehtud; RFE/RL tulemustest ei teata. Hinnang: erinevused on ebaolulised, kokkuleppeid ei ole.
  • Kaaliumi transiit ja USA surve Leedule — Politico ja Vilniuse versioonid lahknevad (vt „Kokkulepped ja kulud“).
  • Parandusi varasematele väljaannetele ei tuvastatud.

📊 Eskalatsiooniriski hinnang (0–10): 5,4 / 10

Lõpphinne: 5,4 / 10. Lähim ajalooline analoog — hilise külma sõja pingeline vastasseis (≈3–4) lisandiga hiljutiste löökide eest Venemaa sõjalistele sihtmärkidele NATO Läänemere-piiride lähedal, Venemaa nõudmiste eest alliansi vägede suhtes Baltikumis ja hübriidoperatsioonide eest piirkonna riikide vastu. Madalam kui Able Archer 1983 (≈7) ja 2008/2014 eelõhtu (≈6–7): perioodi jooksul NATO ja Venemaa piiridel sõjalisi intsidente ei olnud.

Venemaa ja tema liitlase poolsed tegurid:

  • Nõudmised NATO-le: Bloombergi ja NYT järgi seob Moskva vägede mis tahes vähendamise Kaliningradis ja Valgevenes alliansi taandumisega 1997. aasta tasemele, mis tähendab eelkõige liitlasvägede väljaviimist Baltikumist ja Poolast.
  • Hübriidtaust: jätkuvad Eesti kaitsetööstuse vastaste diversioonide ja Poola piiril väidetava provokatsiooni järelmõjud; Moskva neid ei kommenteeri.

NATO ja selle üksikute liikmete poolsed tegurid:

  • Piiride sulgemine: Riigikogu toetas piiri sulgemist Venemaaga 1. detsembrist; bussi- ja kaubavedu lõpeb.
  • Ülesehitus ja kohalolek: Koalicja 26.2 ja Brave Hussar-26 Poolas, USA pataljonid Leedus, Briti kaitsestaabi ülem räägib Eestis heidutuse tugevdamisest; Leedu ja Poola arutavad tihedamat sõjalist koostööd.

Vastastikused / struktuursed tegurid:

  • Läbirääkimised üle Euroopa pea: Putini ja Trumpi kontakt ning paralleelne Witkoffi ja Kushneri kohtumine eurooplastega Berliinis; Euroopa valitsused on Ukraina lahenduse sidumise vastu NATO julgeolekuarhitektuuriga.
  • Kaitseehituse mahajäämus: Leedu audit näitab, et 2030. aasta diviisiplaan võib venida — „nõrkuse aken“, mida mõlemad pooled tähele panevad.

Stabilisaatorid (mõlemad pooled):

  • Rahulikud piirid: teist päeva järjest ei ole droonide sissetunge ega sõjalisi intsidente Eesti, Läti, Leedu ja Poola piiridel; Loode-Venemaa ei esine Venemaa kaitseministeeriumi teadetes.
  • Otsekontakt kõrgeimal tasemel: Putini ja Trumpi kohtumine ning kavandatav kolmepoolne tippkohtumine.
  • (Tingimuslik) signaal vägede vähendamisest: juba võimaliku vähendamise mainimine Kaliningradis ja Valgevenes, ehkki Balti riikidele vastuvõetamatutel tingimustel.
  • Kaalutletud sammud: Eesti sulgeb piiri järk-järgult, arutades humanitaarerandeid ja hüvitisi.

Hinde põhjendus: teist päeva järjest uusi julgeolekusündmusi ei ole; perioodi peamised uudised on diplomaatilised (liidrite kohtumine, Moskva positsiooni leke), mis vastuolusid ei lahenda, kuid vähendavad lühiajalist riski. Eesti piiri sulgemine oli juba varasemates hinnetes arvesse võetud.

Muutus eelmise väljaandega võrreldes: ↓ (−0,1) — 5,5 (18. november) → 5,4 (19. november). Põhjus: intsidentide puudumine ning Venemaa ja USA liidrite otsekontakt, samas kui Venemaa karmid nõudmised Baltikumi suhtes püsivad.

Märkus: tegemist on avalikel allikatel põhineva analüütilise hinnanguga, mitte prognoosiga.


Allikad