Bild ja NYT: Venemaa nõudmised puudutavad NATO…

Väljaanne 14. novembril 2026 — perioodi 13.–14. november 2026 kohta.

Märkus: 13.–14. novembril sai peateemaks Venemaa nõudmised Euroopa julgeoleku kohta: Bild ja The New York Times kirjeldasid anonüümsetele allikatele viidates nimekirja, mille järgi NATO peab loobuma baasidest Eestis, Lätis ja Leedus ning viima väed tagasi 1997. aasta piiridele, Soome aga peab Bildi versiooni järgi alliansist lahkuma; Kreml lükkas ümber ainult Soomet puudutava punkti. EL-i juhid leppisid Dublinis kokku, et läbirääkimistel esindavad Euroopat viis riiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Suurbritannia) ja EL-i institutsioonid riiklike julgeolekunõunike tasemel. Uusi droonide sissetunge ega piiriintsidente Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ajavahemikul ei registreeritud. (Eelmine väljaanne — 13. novembril 2026, risk 5,4/10.)

Ööpäeva tähtsaim

13.11 — Bild ja NYT: Venemaa nõudmised puudutavad NATO baase Baltikumis ja Poolas; Kreml eitab ainult Soomet puudutavat punkti. Bild (13.11, ERR-i, LRT ja Defence24 vahendusel) kirjutab Vladimir Putini lähiringkonna allikatele viidates mitteametlikest ettepanekutest, mis anti eurooplastele üle Abu Dhabis: Soome lahkumine NATO-st, alliansi loobumine sõjaväebaasidest Eestis, Lätis ja Leedus, Moldova föderaliseerimine, Odessa ja Mõkolajivi sadamate demilitariseerimine, kogu Donbass Venemaale. Vastutasuks on Moskva väidetavalt valmis viima tuumarelvad Valgevenest välja, mitte paigutama sinna keskmaarakette ja viima väed Transnistriast välja. The New York Times (RMF24 vahendusel, 14.11) kirjeldab Venemaa „non-paper’it“: NATO vägede ja baaside tagasitõmbamine 1997. aasta piiridele ehk Poola ja Balti riikide liitumise eelsesse seisu, Prantsusmaa ja Suurbritannia loobumine teiste Euroopa riikide tuumakaitsest, relvatarnete lõpetamine Ukrainale; Venemaa ametnike sõnul on see lähtepositsioon ja Putin võib teha järeleandmisi. Kremli pressisekretär Dmitri Peskov (ERR, 13.11) Soome kohta: „Ei, sellist nõudmist ei olnud“; ülejäänud punkte ta ei kommenteerinud. Eesti peaminister Kristen Michal (ERR): „Seda ei ole Venemaal arutada, see on Euroopa ja NATO asi.“ Soome kaitseminister Antti Häkkänen (ERR Yle vahendusel): Venemaa testib, „kui kaugele“ on USA ja Euroopa valmis taganema. ⚠️ Vastuolu: väljaannete üksikasjad lahknevad, Kreml lükkab osaliselt ümber (vt allpool). Allikad: ERR, LRT, Defence24, RMF24.
13.11 — Dublin: läbirääkimistel esindavad Euroopat viis riiki ja EL-i institutsioonid; Zahharova sõnul Kremlis seda teemat ei arutatud. Soome peaminister Petteri Orpo (ERR, 13.11): tehti poliitiline otsus — Euroopat esindavad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Suurbritannia ja EL-i institutsioonid; riigid riiklike julgeolekunõunike tasemel; Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa kinnitas seda. Bloomberg (Fontanka vahendusel, 13.11) täpsustab, et nõunike volitused piirduvad tehnilise tasemega, ühtset poliitilist esindajat pole. Michal (ERR): delegatsiooni mandaat määratakse enne iga vooru. Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz (ERR): Euroopa osalusel toimuvad läbirääkimised esimest korda „lähinädalatel“. Leedu välisminister Kęstutis Budrys (LRT, 12.11, avaldatud 13.11) toetas enne otsust esindatust EL-i institutsioonide kaudu. Venemaa pool: välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova (Fontanka vahendusel, 13.11) — kohtumisel Witkoffi ja Kushneriga Moskvas Euroopa kaasamise teemat „ei arutatud“; Peskov — formaadi laiendamine on võimalik, kui Moskva näeb eurooplaste tegelikku valmisolekut rahuprotsessiks. ⚠️ Vastuolu: Kushneri 13. novembri avaldusega (vt allpool). Allikad: ERR, Fontanka, LRT.
13.11 — Eesti: kaitseväe andmetel sai korvett Naro-Fominsk rohkem kui kolm droonitabamust, on hukkunuid ja haavatuid. Eesti diviisi ülema asetäitja kolonel Aron Kalmus kaitseministeeriumi reedesel pressibriifingul (ERR News, 13.11): Balti laevastiku laeva tabati ööl vastu 11. novembrit Ust-Luga sadama ründamise ajal, see peatus ja liikus teise laeva saatel Peterburi poole. „Rohkem kui üks on juhus, rohkem kui kaks on kokkusattumus, rohkem kui kolm on seaduspärasus“ — nii kirjeldas ta tabamuste arvu, täpset arvu ta ei nimetanud. Droonid sisenesid tema sõnul minutiteks Kagu-Eestisse ja Soome lahe kohal olevasse õhuruumi; neid ei tulistatud alla, sest rusud võinuks kukkuda Venemaa territooriumile, ning „me suhtume sellistesse tegevustesse äärmise ettevaatlikkusega, et vältida eskalatsiooni“; esimesena tõusid õhku Türgi hävitajad Ämari baasist. Ust-Luga läbilaskevõime langes Kalmuse hinnangul umbes 700 000 tonnilt 300 000 tonnile ööpäevas. Laeva tabamust oli varem registreerinud ka Soome kaitsevägi (Defense News, 12.11). Eesti sõjaväelaste andmetel; Venemaa pool pole hukkunutest teatanud, kaotuste kohta sõltumatu kinnitus puudub. Allikad: ERR News, Defense News.
13.11 — Leedu: veel üle 55 miljoni euro Pabradė harjutusväljale USA vägede jaoks; kahe Ameerika pataljoni paigutamine lõpeb järgmisel nädalal. Riigikaitseministeerium (LRT BNS-i vahendusel, 13.11): 2030. aastani läheb üle 35 miljoni euro harjutusvälja õppetaristule (laskeväljad, manöövrialad, tingimused elektroonilise sõjapidamise ja droonide jaoks), veel üle 20 miljoni 2029. aastani vastuvõtva riigi toetuspaketi raames. Minister Robertas Kaunas: USA kohalolek on „oluline märk pühendumusest kollektiivkaitsele“. Suvel oli Leedus jäänud veidi üle 100 Ameerika sõjaväelase; septembris teatati 1. diviisi soomus- ja pioneeripataljoni ümberpaigutamisest, pärast selle lõppu ületab arv tuhande. Samal päeval teatas opositsiooniliste konservatiivide juht Laurynas Kasčiūnas (LRT), et mitmekihilise õhutõrje 16 kavandatud hankest on lepingud sõlmitud ainult kolmes. Allikas: LRT.
13.11 — USA, Suurbritannia ja Rootsi luurelennukid Kaliningradi lähedal, sealhulgas haruldane RC-135U. Defence24 (14.11) Flightradar24 ja avatud seire andmetel: 13. novembril tegutses idatiival neli luurelennukit; Kaliningradi oblasti lähedal Ameerika Boeing RC-135U Combat Sent (USA õhuväel on neid vaid kaks, lennuk kogub andmeid radarite kohta) ja Bombardier Challenger 650 ARTEMIS II, mõlemad NATO riikide õhuruumis. Samal päeval tegi paar Tšehhi Gripeni väljaande hinnangul õppelennu Poola kohal kuni Toruńini. Ainsa allika andmetel (avatud lennuseire). Allikas: Defence24.
13.–14.11 — Poola ja Saksamaa: maismaa-miinipanijadroonid, tankurlennukid A330 MRTT ja uued pataljonid Leedu brigaadile. Poola armee mehitamata süsteemide inspektsioon (Defence24, 13.11) kuulutas välja konkursi kaugmineerimise maismaaplatvormi katsetamiseks: heitjas vähemalt 80 miini, tööaeg vähemalt viis tundi, taotlused 30. novembrini. Kaitseministri asetäitja Magdalena Sobkowiak-Czarnecka teatas, et Hispaania allkirjastas Airbusiga A330 MRTT raamlepingu; Poola saab Hispaania kaudu neli lennukit SAFE laenude arvelt (Defence24). Bundeswehr moodustab 19. novembril Munsteris ametlikult kaheksa pataljoni: kuus Saksamaa territooriumi kaitseks, ülejäänud 45. soomusbrigaadi „Leedu“ komplekteerimiseks (Defence24, 14.11). Allikas: Defence24.
13.11 — Eesti avas Saatse saapa ümbersõiduteed; Kaitseliit harjutab Narvas 14.–15. novembril. Üle seitsme kilomeetri teid, mis viivad mööda lõikudest, kus vana maantee kulges läbi Venemaa territooriumi, läksid maksma üle 2,5 miljoni euro; piiribüroo esindaja sõnul kehtivad nüüd kogu tee ulatuses Eesti seadused ja piirivalvurid saavad töötada piiranguteta (ERR, „Aktuaalne kaamera“, 13.11). Kaitseliidu nooremallohvitseride kursuse õppused Balti elektrijaama territooriumil Narvas paukpadrunite ja suitsuvahenditega on välja kuulutatud 14.–15. novembriks (ERR, 12.11, taust). Allikas: ERR (vene keeles).

Üksikasjalikult suundade kaupa

Sõjaliste objektide ja kindlustuste ehitus

Eesti: suure ja väikese Saatse saapa ümbersõiduteed on valmis (p 7).
Leedu, Pabradė: harjutusvälja laiendamine USA vägede jaoks (p 4); harjutusväljale on juba ehitatud kasarmud, õppekeskus, töökojad ja kopteriplatsid (LRT).
Balti kaitsevöönd, „Idakilp“. Uusi ajavahemikku jäävaid teateid kraavide kilomeetrite, punkrite ja tõkete kohta 13.–14. novembril ei leitud.

Vägede paigutus ja liikumine

USA Leedus: 1. diviisi kahe pataljoni paigutamine lõpeb järgmisel nädalal, kokku üle tuhande sõjaväelase (p 4).
Saksamaa — Leedu: uute pataljonide moodustamine 45. brigaadi jaoks 19. novembril (p 6).
Õppused. Kaitseliit Narvas — 14.–15. november (p 7). Varasemate väljaannete andmetel kestab Koalicja 26.2 Poolas 22. novembrini, Freedom Shield 26-II ja Grand Eagle 26 Leedus 3. detsembrini. Zapad-2026 ei toimu; Ussisõnad-2026 pole sõltumatult kinnitatud.

Kokkulepped ja kulud

Läbirääkimiste formaat: viis riiki ja EL-i institutsioonid (p 2).
Läti (LSM, 13.11): kahe aasta jooksul on majandusministeeriumi toetus kaitsetööstusettevõtetele ulatunud ligi 270 miljoni euroni; kaheksale suurimale projektile 92 miljonit, need peaksid kaasama 374 miljonit eurot investeeringuid ja looma ligi 680 töökohta.
Poola: A330 MRTT SAFE kaudu (p 6). GLOBSEC Trendsi küsitluse järgi (RMF24, 13.11) toetab 61% poolakatest tuumarelvade arendamist suurema arvu Euroopa riikide poolt — rohkem kui üheski küsitluse 14 riigist; 79% pooldab kaitsekulude kasvu.
NATO: Albaania peaminister Edi Rama (Defence24 Reutersi vahendusel, 13.11) ütles, et alliansi tippkohtumine Tiranas toimub, kui toimub, mitte 2027., vaid 2028. aastal.

Sõjaline abi ja õhukaitse / elektrooniline sõda

Leedu (LRT English, 13.11): 11. novembri intsidendi analüüs — NATO hävitajad (erumajor Darius Antanaitise hinnangul Itaalia Eurofighterid) püüdsid drooni kaks korda alla tulistada; IRIS-T rakett maksab umbes 400 000 eurot, AIM-9 500 000–900 000, Typhooni lennutund umbes 50 000. Integreeritud droonitõrjesüsteemi loodab minister Kaunas kasutusele võtta 2027. aasta lõpuks, leping 2026. aasta lõpuks, prototüübid katsetel 2027. aasta märtsis–aprillis. Välja lastud rakettide arvu kohta vt jaotist „Vastuolud“.
Leedu: kriitika õhutõrjehangete tempo kohta (p 4).
Eesti: kaitseväe seisukoht droone vahetult piiri ääres mitte alla tulistada (p 3). Endine mereväe ülem reservkommodoor Jüri Saska (ERR, 13.11): seni kuni Venemaa vajab naftakoridori läbi Läänemere, ei tasu Soome lahes pingelõdvendust oodata.

Kaliningrad ja Venemaa piirialad

Soome laht ja Leningradi oblast: Eesti sõjaväelaste andmetel sai Naro-Fominsk mitu tabamust, on hukkunuid (p 3); Venemaa kaitseministeerium laevast ei teata. Venemaa kaitseministeeriumi 13. novembri päevakokkuvõttes on alla tulistatud droonid märgitud Belgorodi, Kurski, Samara oblasti ja Moskva piirkonna kohal, Loodet ei mainita (Fontanka). Peterburi sadama ülekoormus: augustist on lõunast suunatud kaubad Läänemerele (Fontanka, 13.11).
Kaliningradi oblast (Novõi Kaliningrad, 13.11): kohalik teenusepakkuja TIS-Dialog teatab 10. novembrist jätkuvatest DDoS-rünnakutest „välismaistelt ressurssidelt“ (ettevõtte andmed, sõltumatut kontrolli pole); Saksa telekanal MDR nimetas „bluffiks“ välja kuulutatud praamiliini Rügen — Pionerski (esimene reis on kavandatud 3. juulile 2027, ainult hädaolukordadeks). Teateid Balti laevastiku laevade väljumistest ja õppustest oblastis ajavahemikus ei leitud.
Leedu — Venemaa: Leedust saadeti Venemaale välja Gennadi Ivanov „Leedu-vastase tegevuse eest“; siseminister Martynas Katelynas nimetas algul ekslikult väljasaadetuks nõukogudemeelse organisatsiooni Jedinstvo (Ühtsus) juhi Valeri Ivanovi ja vabandas (LRT BNS-i/ELTA vahendusel, 13.11). Leedu kaitsevägi (LRT, 13.11): oktoobris ründas Venemaa ja Valgevene propaganda Leedu kaitsepoliitikat, sealhulgas arutelu välisbaaside põhiseadusliku keelu kaotamise üle.
Valgevene: vägede liikumisest Leedu ja Poola piiri suunas pole teatatud; Bildi andmetel pakub Moskva oma nõudmiste eest vastutasuks tuumarelvade äraviimist Valgevenest (p 1, kinnitamata).

Ametnike avaldused

D. Peskov, Venemaa presidendi pressisekretär, 13.11 (ERR): „Mulle pole sellest midagi teada. Ei, sellist nõudmist ei olnud“ (Soome lahkumise kohta NATO-st).
M. Zahharova, Venemaa välisministeerium, 13.11 (Fontanka): Euroopa kaasamise teemat läbirääkimistel Witkoffi ja Kushneriga „ei arutatud“.
K. Michal, Eesti peaminister, 13.11 (ERR): „Euroopa julgeolekuarhitektuur toimib väga hästi. Ja seda ei ole Venemaal arutada.“
A. Häkkänen, Soome kaitseminister, 13.11 (ERR Yle vahendusel): „Need küsimused ei ole mingil juhul läbirääkimiste objekt.“
A. Kulbergs, Läti peaminister, 13.11 (LSM, Dublin): „Me oleme suuremad, meil on suurem sõjaline jõud“; Venemaa ei ole olukorras, kus esitada nõudmisi; praegused läbirääkimised ei ole „tõelised rahuläbirääkimised“.
F. Merz, Saksamaa liidukantsler, 13.11 (ERR): „Just Moskva ja ainult Moskva hävitas Helsingi lepetega kehtestatud maailmakorra.“
J. Luik, Eesti endine NATO suursaadik, 13.11 (ERR News): peale Bildi tal teisi allikaid selliste nõudmiste kohta pole; probleem on Washingtoni otsuses arutada Euroopa julgeolekut koos Ukraina rahuga.
A. Kalmus, Eesti kaitseväe kolonel, 13.11 (ERR News): „Me suhtume sellistesse tegevustesse äärmise ettevaatlikkusega, et vältida eskalatsiooni.“
R. Kaunas, Leedu riigikaitseminister, 13.11 (LRT): USA sõjaline kohalolek on „oluline märk pühendumusest kollektiivkaitsele“.

⚠️ Vastuolud ja lahknevused

Venemaa nõudmiste nimekiri. Bild (13.11): Soome lahkumine NATO-st, loobumine baasidest Balti riikides, Moldova föderaliseerimine. The New York Times (RMF24 vahendusel, 14.11): NATO vägede ja baaside tagasitõmbamine 1997. aasta piiridele ning Prantsusmaa ja Suurbritannia loobumine teiste riikide tuumakaitsest; Soomest RMF24 ümberjutustuses juttu pole. Peskov lükkas ümber ainult Soomet puudutava punkti. Mõlemad väljaanded tuginevad anonüümsetele allikatele, kuid on teineteisest sõltumatud, seega on Venemaa Euroopa julgeolekut puudutava nõudmistepaketi olemasolu kinnitatud kahe allikaga, selle konkreetsed punktid aga mitte. 13. novembri väljaandes öeldi, et sellise nimekirja ametlikku esitamist 2026. aastal tuvastatud pole; NYT avaldatu „non-paper’i“ kohta seda hinnangut täpsustab, kuid Kremli ametlikku kinnitust dokumendile pole. Need on uued andmed, mitte viga; parandustelogi kanne pole vajalik.
Euroopa osalemine läbirääkimistel. Kushner (13.11): Moskva ja Kiiev nõustusid eurooplased kaasama. Zahharova (13.11): Moskvas seda teemat ei arutatud. Peskov (13.11): võimalik eurooplaste „tegeliku valmisoleku“ korral. Hinnang: Moskva nõusolekut kinnitavad endiselt vaid USA ja Ukraina pool.
Mitu raketti lasti 11. novembril Leedu kohal drooni pihta. 12. novembri väljaandes öeldi minister Kaunase sõnade põhjal, et tehti kaks katset ja lasti välja kaks raketti. Maaväe ülem Raimundas Vaikšnoras ütles juba 11. novembril (15min), et lennuk maandus „koos raketiga“ ohutult, kuid keeldus kinnitamast, et rakett ei väljunud; LRT English (13.11) kirjutab, et teist raketti ilmselt välja ei lastud. Hinnang: tõenäolisemalt lasti välja üks rakett, kuid ametlik kinnitus puudub, Leedu viitab valvekohustust täitva riigi uurimisele. Kui see ametlikult kinnitust leiab, kanname 12. novembri väljaande sõnastuse parandustelogisse.
Naro-Fominski kaotused. Eesti sõjaväelased räägivad hukkunutest ja haavatutest, Soome vaid registreeritud tabamusest, Venemaa pool ei kommenteeri. Kaotuste arv on tuvastamata.
Uusi sisulisi vigu varasemates väljaannetes, mis vajaksid parandustelogi kannet, ei tuvastatud.

📊 Eskalatsiooniriski hinnang (0–10): 5,4 / 10

Lõpphinne: 5,4 / 10. Lähim ajalooline analoog — hilise külma sõja pingeline vastasseis (≈3–4) lisaga rünnakute eest Venemaa sõjalistele sihtmärkidele NATO piiride lähedal Läänemerel, NATO hiljutise relvakasutuse eest droonide vastu ning Moskva nõudmiste eest, mis puudutavad otseselt alliansi vägesid Baltikumis ja Poolas. Madalam kui Able Archer 1983 (≈7) ja 2008/2014 eelne periood (≈6–7).

Riskitegurid Venemaa ja tema liitlase poolt:

Nõudmised NATO-le: Bildi ja NYT andmetel seob Moskva rahu loobumisega baasidest Balti riikides ja vägede tagasitõmbamisega 1997. aasta piiridele; see on 2021. aasta detsembri nõudmiste kordus.
Retoorika: Kreml seab Euroopa osalemise läbirääkimistel sõltuvusse selle „tegelikust valmisolekust“; Zahharova eitab, et küsimust arutati.
Infosurve: Leedu kaitseväe hinnangul oli Venemaa ja Valgevene propaganda oktoobris suunatud Leedu kaitsepoliitika vastu.

Riskitegurid NATO ja selle üksikliikmete poolt:

Kohaloleku suurendamine: kaks USA pataljoni Leedus ja investeeringud Pabradėsse, uued pataljonid Saksa brigaadile, Poola mineerimisprogrammid — Moskva tõlgendab seda ohuna.
Luure Kaliningradi lähedal: RC-135U ja teiste luurelennukite lennud oblasti piiride lähedal.

Vastastikused / struktuursed tegurid:

Sõda NATO piiridel: Naro-Fominski ja Ust-Luga sadama ründamise tagajärjed ning Venemaa Läänemere sadamate ülekoormus suurendavad Soome lahte läbiva naftakoridori tähtsust ja intsidentide riski.
Läbirääkimiste pakett: Euroopa julgeolekuarhitektuuri arutamine koos Ukraina rahuga toob vaidluse NATO vägede üle Baltikumis läbirääkimiste lauale.

Stabilisaatorid (mõlemad pooled):

Vaoshoitus: Eesti sõjaväelased ütlevad otse, et ei tulista droone piiri ääres alla, et vältida eskalatsiooni; 13.–14. novembril sissetunge ega intsidente Baltikumi ja Poola piiridel ei olnud, Venemaa ja Valgevene vägede ümberpaigutusi ei täheldatud.
Diplomaatia: Euroopa määras oma osalemise formaadi läbirääkimistel; valmistatakse ette suurimat vangivahetust (Venemaa kindralstaabi andmetel üle tuhande inimese kummaltki poolelt, Fontanka); New York Post teatab Trumpi, Xi Jinpingi ja Putini võimalikust kohtumisest 19. novembril (ametlikult kinnitamata).
Moskva reservatsioonid: NYT järgi nimetavad Venemaa ametnikud nimekirja lähtepositsiooniks, mis võimaldab järeleandmisi.

Hinde põhjendus: piirid on teist päeva rahulikud ja Euroopa sai koha läbirääkimiste formaadis; see hoiab hinde tõusmast. Langust takistavad Moskva nõudmised, mis puudutavad otseselt NATO vägesid Baltikumis ja Poolas, ning Kremli eitus, et Euroopa osalemine on kokku lepitud.

Muutus võrreldes eelmise väljaandega: = (0,0) — 5,4 (13. november) → 5,4 (14. november). Põhjus: Venemaa karmid nõudmised on tasakaalustatud intsidentide puudumise ja Euroopa osalemise kokkulepitud formaadiga.

Märkus: tegemist on avatud allikatel põhineva analüütilise hinnanguga, mitte prognoosiga.

Bild ja NYT: Venemaa nõudmised puudutavad NATO baase Baltikumis ja Poolas; Kreml eitab ainult Soomet puudutavat punkti