Uueneb iga päev kell 09:00 (EET) Indeks 5,5 = 0,0 kõrgendatud
Väljaanne 15. november 2026 · pühapäevNr 166

Kreml kinnitas Putini, Xi ja Trumpi kohtumist 19. novembril Shenzhenis

5,3/10 kõrgendatud ↓ -0,1võrreldes eelmisega
Selles väljaandes ▾
  1. Ööpäeva tähtsaim
  2. Üksikasjalikult suundade kaupa
  3. Vastuolud ja lahknevused
  4. Eskalatsiooniriski hinnang (0–10)
  5. Allikad

Väljaanne 15. novembril 2026 — perioodi 14.–15. november 2026 kohta.

Märkus: 14.–15. novembril püsisid Eesti, Läti, Leedu ja Poola piirid rahulikud ning peamised uudised tulid diplomaatiast: Kreml kinnitas Putini, Xi Jinpingi ja Trumpi kolmepoolset kohtumist 19. novembril Shenzhenis, Balti riigid ja EL vastasid Venemaa nõudmisele viia NATO väed tagasi 1997. aasta piiridele ning Bloomberg teatas anonüümsetele allikatele viidates, et USA viib Euroopast välja umbes 5000 sõdurit oodatud 25 000 asemel. Leedu arutab Kaliningradi oblasti piiri tugevdatud valve pikendamist novembri lõpuni, Poola pikendab puhvertsooni Valgevene piiril. (Eelmine väljaanne — 14. novembril 2026, risk 5,4/10.)


Ööpäeva tähtsaim

  1. 14.11 — Kreml kinnitas Putini, Xi ja Trumpi kohtumist 19. novembril Shenzhenis; Peskovi sõnul ei sea Moskva Euroopa läbirääkimisrühmale tingimusi. Fontanka andmetel (14.11, viitega Dmitri Peskovi kommentaarile TASS-ile — juurdepääs blokeeritud Balti riikide regulaatorite poolt — linki ei esitata) toimub kohtumine APEC-i tippkohtumise raames: „Saavutati kokkulepe korraldada 19. kuupäeval kolmepoolne kohtumine.“ Kohtumisest 19. novembril kirjutab ka LSM (14.11). Kreml päevakorda ei avalikustanud; meedia ootab, et põhiteemaks saab tuumarelvastuse kontroll, ning Valge Maja teatas, et „Hiina ei ole tegelikult selle protsessi osa“ (Ukraina rahuprotsessi). Putini abi Juri Ušakov: Putini ja Trumpi kohtumisel Shenzhenis „jätkub kogu rahuprotsessiga seotud küsimuste kompleksi arutamine“. Eraldi ütles Peskov Kremli pressikogu ajakirjanikule Aleksandr Junaševile (Fontanka, 14.11): „Meil oleks parem eurooplastega suhelda ja mõista, kuivõrd nende seisukoht võib rahuprotsessile kaasa aidata“; „Me ei saa ega taha nende läbirääkimisrühmale tingimusi seada.“ Varem ütles Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev, et ELi ei ole keegi läbirääkimistele ametlikult kutsunud. ⚠️ Vastuolu: kohtumise päevakorras ja Moskva seisukohas Euroopa osaluse kohta (vt allpool). Allikad: Fontanka, LSM.

  2. 14.11 — Eesti ja EL vastavad nõudmisele viia NATO tagasi 1997. aasta piiridele: „Euroopa julgeoleku üle otsustavad eurooplased ise.“ Postimees (14.11, BNS-i vahendusel) refereerib The New York Timesi: Venemaa dokument on dateeritud 10. novembriga, läbirääkimistega kursis olevad allikad kinnitasid selle ehtsust; see kordab 2021. aasta detsembri nõudmisi, sealhulgas vägede väljaviimist riikidest, mis liitusid pärast 1997. aastat, nende hulgas Poola ja Balti riigid; hiljem ütles Putin USA esindajatele Moskvas, et 2021. aasta ettepanekud peegeldavad endiselt tema nägemust Euroopa julgeoleku alustest. Välisminister Margus Tsahkna: „Euroopa julgeoleku küsimusi otsustavad Euroopa riigid ise, mitte Venemaa“; esimene samm peab olema relvarahu. Peaminister Kristen Michal Dublinis (ERR News, 14.11): „Meil ei ole Venemaaga Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle midagi arutada, see toimib suurepäraselt“; muutused saaksid olla üksnes need, et Ukraina saab ELi ja NATO liikmeks; Eesti annab Ukrainale veel 6,5 miljonit eurot. ELi kõrge esindaja Kaja Kallas (ERR, 14.11, Jevropeiska Pravda vahendusel): „Kõigepealt peab olema relvarahu ja siis kõik muud arutelud Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle“, muidu „astume otse lõksu, mille Venemaa meile on seadnud“. Allikad: Postimees, ERR News, ERR (vene keeles).

  3. 14.11 — Bloomberg: USA vähendab vägesid Euroopas umbes 5000 võrra oodatud 25 000 asemel ning kavatseb idatiiba tugevdada. RMF24 (14.11) ja Postimehes avaldatud DW (15.11) vahendusel: praegu on Euroopas umbes 80 000 USA sõdurit, vähendamine puudutab eelkõige Saksamaad; Venemaaga piirnevad riigid on pakkunud osa USA vägede kuludest katta. Ümbervaatamise põhjused on Euroopa liitlaste kasvavad kaitsekulud ja USA Lähis-Ida operatsioonide sõltuvus Euroopa baasidest. Kaitseministri asetäitja poliitika alal Elbridge Colby valmistab ette raporti kaitseminister Pete Hegsethile, ettepanekud presidendile on oodata 1. detsembriks, lõpliku otsuse teeb Trump. 2025. aasta detsembris allkirjastatud USA kaitse-eelarve seab Euroopas alampiiriks 76 000 sõdurit. Ühe allika andmetel (Bloomberg viitega anonüümsetele allikatele; RMF24 ja DW refereerivad seda), ametlik kinnitus puudub. Allikad: RMF24, Postimees/DW.

  4. 14.11 — Leedu: kaalutakse Kaliningradi piiri tugevdatud valve pikendamist novembri lõpuni; otsus tehakse sõjalise nõuande põhjal. Peaminister Mindaugas Sinkevičius (LRT ELTA vahendusel, 14.11): arutatakse meetme pikendamist „novembri lõpuni“ ning otsus „ei põhine poliitilisel tahtel, vaid sõjalisel nõuandel“. Siseminister Martynas Katelynas kehtestas armee kaasamisega tugevduse oktoobris pärast seda, kui relvastatud isikute saatel olnud migrantide rühm üritas ületada Läti–Valgevene piiri, ning Venemaa võimaliku mobilisatsiooni signaalide taustal; seejärel pikendati meedet novembri keskpaigani. Piirivalvureid aitavad jätkuvalt kuni 100 sõdurit; seisukoha peab andma kaitseminister Robertas Kaunas. Samal päeval teatas LRT, et vabatahtlikku jõudu KASP kutsuti tänavu umbes 1000 inimest ning Vilniuses ja Kaunases tuleb kohta oodata mitu kuud; üldine ajateenistus (umbes 7500 inimest aastas) on kavas alates 2032. aastast. Allikas: LRT.

  5. 14.11 — Zelenskõi: USA küsis esimest korda, kas Ukraina lahkuks Donbassist NATO liikmesuse eest. Ukraina presidendi sõnul kohtumisel ajakirjanikega (ERR Meduza ja Interfax-Ukraina vahendusel; Fontanka, 14.11) küsis Ameerika pool: „Aga kui Ukraina on NATO-s, kas Ukraina lahkub Donbassist?“ Zelenskõi vastas, et Ukraina oma maad ei loovuta, ning kui USA kinnitaks NATO liikmesust, paneks ta küsimuse rahvahääletusele: „Aga vaja on konkreetsust, mida veel ei ole.“ Piirkonna jaoks on see oluline, sest küsimus NATO laienemisest on otse vastupidine Venemaa nõudmisele viia allianss tagasi 1997. aasta piiridele (p 2). Ameerika pool ei kommenteerinud. Allikad: ERR (vene keeles), Fontanka.

  6. 14.–15.11 — Poola pikendab Valgevene piiril keelutsooni migrantide, õhupallide ja droonide tõttu; uurijad nimetasid 2025. aasta rööpaplahvatust Mika lähedal terroriaktiks. Siseministeeriumi määruse eelnõu (Defence24, 14.11): viibimiskeeldu 78,29 km pikkusel piiriribal (Michałówi, Narewka, Białowieża, Dubicze Cerkiewne ja Czeremcha piirivalvepunktide alad) pikendatakse 90 päeva võrra, 30. novembrist 2026 kuni 27. veebruarini 2027; aasta algusest 8. novembrini registreeriti 482 ebaseadusliku piiriületuse katset; ministeerium märgib Valgevenest tulevate ilmasondide ja droonide põhjustatud õhuruumirikkumiste kasvu ning seob pikendamise „Tarcza Wschód“ töödega. Riiklik raudteeõnnetuste uurimise komisjon (RMF24 PAP-i vahendusel, 15.11) avaldas raporti 2025. aasta novembris Varssavi–Dorohuski liinil Mika lähedal kaubarongi all lõhatud laengu kohta: tegemist oli „terroristliku iseloomuga teoga“, mille pani toime diversioonigrupp; kaks kahtlusalust, Ukraina kodanikud, on Interpoli tagaotsitavate nimekirjas. Allikad: Defence24, RMF24.

  7. 14.11 — Eesti: erukindralmajor Palm pakub naistele kohustuslikku ajateenistust; Pärnumaa koolis harjutati droonirünnakut. Veiko-Vello Palm kaitseminister Martin Heremi loengul Tartu Ülikoolis (ERR News, 14.11): demograafia tõttu ei saavuta Eesti 2040. aastaks eesmärki üle 4100 ajateenija aastas ning praegu kutsutakse teenistusse „veidi üle 50 protsendi“ igast meeste aastakäigust. Minister ja kaitseväe juhataja Andrus Merilo leiavad, et naiste teenistust tuleb soodustada, kuid see peab jääma vabatahtlikuks. Kilingi-Nõmme gümnaasiumis toimus õppus stsenaariumiga, kus koolihoones plahvatab droon, koos evakuatsiooni ja umbes 20 inimese vigastuste imiteerimisega (ERR, 14.11). Allikad: ERR News, ERR (vene keeles).


Üksikasjalikult suundade kaupa

Sõjaliste objektide ja kindlustuste ehitus

  • Poola: siseministeerium seob Valgevene piiri puhvertsooni pikendamise eelseisvate „Tarcza Wschód“ töödega (p 6).
  • Balti kaitsevöönd. 14.–15. novembri kohta ei leitud uusi ajaaknasse jäävaid teateid kraavide kilomeetritest, punkritest ega tõketest. Saatse saapa ümbersõiduteed avati 13. novembril (eelmine väljaanne).

Vägede paigutus ja liikumine

  • USA Euroopas: Bloombergi andmetel vähendamine umbes 5000 võrra 25 000 asemel, idatiiba tugevdatakse (p 3, üks allikas).
  • Leedu: kuni 100 sõdurit aitavad jätkuvalt piirivalvureid Kaliningradi lõigul, arutatakse pikendamist novembri lõpuni (p 4).
  • Õppused. Varasemate väljaannete andmetel kestab Koalicja 26.2 Poolas 22. novembrini, Freedom Shield 26-II ja Grand Eagle 26 Leedus 3. detsembrini. „Zapad-2026“ ei toimu; „Ussisõnad-2026“ ei ole sõltumatult kinnitatud.

Kokkulepped ja kulud

  • Läti (LSM, 13.–14.11): välisministeerium teeb ettepaneku keelata Venemaa ja Valgevene vilja transiit riiklike sanktsioonide mehhanismi kaudu.
  • Eesti: täiendavad 6,5 miljonit eurot Ukrainale (p 2).
  • Bulgaaria (RMF24 BTA vahendusel, 15.11; Fontanka, 14.11): peaminister Rumen Radev teatas Dublini tippkohtumisel, et Bulgaaria armee ladudest relvi ja laskemoona Ukrainale enam ei anta; Bulgaaria ei blokeeri teiste ELi riikide otsuseid. Fontanka versiooni järgi (viitega TASS-ile) lahkub Bulgaaria ka „tahtekoalitsiooni“ õppustelt; RMF24 seda ei maini, sõltumatut kinnitust ei leitud.

Sõjaline abi ja õhukaitse / elektrooniline sõda

  • Eesti: droonirünnaku õppus Pärnumaa koolis (p 7). 14.–15. novembril ei teatatud uutest droonide sissetungidest Eestisse, Lätti, Leetu ega Poola.
  • Poola: siseministeerium registreerib Valgevenest tulevate ilmasondide ja droonide õhuruumirikkumiste kasvu, seni peamiselt salakaubaveoks, kuid ei välista destabiliseerivat kasutust (p 6).

Kaliningrad ja Venemaa piirialad

  • Leningradi oblast ja Soome laht: Venemaa kaitseministeeriumi teadetes 14. novembri päeva (39 drooni) ja 15. novembrile eelnenud öö kohta (533 drooni, Interfaxi pealkirjas 553) Loodet ei mainita: nimetatakse Belgorodi, Brjanski, Kurski ja Rostovi oblastit, Tatarstani, Krimmi, Moskva regiooni jt (Interfax, 14.–15.11). Korvetist „Naro-Fominsk“ Venemaa kaitseministeerium endiselt ei teata; Yle (14.11) kordab Eesti sõjaväelaste andmeid hukkunud meeskonnaliikmete kohta, uusi sõltumatuid andmeid ei ole.
  • Kaliningradi oblast: teateid Balti laevastiku väljumistest, õppustest ega vägede ümberpaigutamisest ajaakna kohta ei leitud. Leedu hoiab piiri Kaliningradi lõigul tugevdatud valvet (p 4).
  • Valgevene: vägede liikumisest Leedu ja Poola piiri suunas ei teatatud; Poola registreerib õhupalle ja droone Valgevene poolelt (p 6).

Ametnike avaldused

  • D. Peskov, Venemaa presidendi pressisekretär, 14.11 (Fontanka): „Me ei saa ega taha nende läbirääkimisrühmale tingimusi seada. Selline küsimuseasetus on täiesti vale.“
  • J. Ušakov, Venemaa presidendi abi, 14.11 (Fontanka): Shenzhenis „jätkub kogu rahuprotsessiga seotud küsimuste kompleksi arutamine“.
  • M. Tsahkna, Eesti välisminister, 14.11 (Postimees): „Euroopa julgeoleku küsimusi otsustavad Euroopa riigid ise, mitte Venemaa.“
  • K. Michal, Eesti peaminister, 14.11 (ERR News): „Putin tahab, et arutaksime tema soovinimekirja, selle asemel et keskenduda rahu saavutamisele Ukrainas.“
  • K. Kallas, ELi kõrge esindaja, 14.11 (ERR): „Agressoril ei tohiks olla julgeolekumuresid, sest just tema ründas ohvrit.“
  • M. Sinkevičius, Leedu peaminister, 14.11 (LRT): otsus piirivalve pikendamise kohta „ei põhine poliitilisel tahtel, vaid sõjalisel nõuandel“.
  • V. Zelenskõi, Ukraina president, 14.11 (ERR, Fontanka): „Aga vaja on konkreetsust, mida veel ei ole“ — võimaliku NATO liikmesuse kohta.
  • R. Radev, Bulgaaria peaminister, 14.11 (RMF24 BTA vahendusel): „Me ei anna enam relvi ega laskemoona Bulgaaria armee varudest.“

⚠️ Vastuolud ja lahknevused

  • 19. novembri kohtumise päevakord. Valge Maja (Fontanka järgi): Hiina ei ole rahuprotsessi osa; meedia andmetel ei kavatse Trump seal Ukrainat arutada. Ušakov: Putini ja Trumpi kohtumisel Shenzhenis jätkub rahuprotsessi „kogu kompleksi“ arutamine. Hinnang: pooled kirjeldavad laual olevat erinevalt; kohtumise toimumise kinnitas Kreml ning sellest kirjutavad LSM ja New York Post (eelmine väljaanne), Valge Maja ametlikku kinnitust ei leitud. 14. novembri väljaandes esitati kohtumist kinnitamatuna; Kremli kinnitus on uus teave, mitte viga.
  • Moskva seisukoht Euroopa osaluse kohta. Peskov 13.11: formaat on võimalik eurooplaste „tegeliku valmisoleku“ korral; Peskov 14.11: Moskva „ei saa ega taha seada tingimusi“ nende rühmale; Medvedev: ELi ei ole keegi ametlikult kutsunud. Hinnang: Venemaa pool räägib vastuoluliselt, Moskva nõusolek Euroopa osalusele ei ole endiselt vormistatud.
  • „Bulgaaria Poola järel“. Fontanka kirjutab TASS-ile viidates, et Tusk ütles 13. novembril, et Varssavi ei eralda praegu raha Ameerika relvade ostmiseks Ukrainale. Poola kinnitust neile sõnadele koostamise ajaks ei leitud ning RMF24 lugu Bulgaaria otsusest Poolat ei maini. Ühe (registris oleva) allika andmetel, sõltumatu kinnitus puudub; igal juhul ei ole see Poola tarnete lõpetamine.
  • USA vägede vähendamine. 2026. aasta mais teatas Pentagon 5000 sõduri väljaviimisest Saksamaalt; Bloomberg kirjutab nüüd vähendamisest umbes 5000 võrra 25 000 asemel. Ümberjutustustest ei selgu, kas tegu on sama otsuse või uuega. Lõplikku otsust ei ole enne 1. detsembrit.
  • Uusi sisulisi vigu varasemates väljaannetes, mis nõuaksid kannet paranduste logisse, ei tuvastatud.

📊 Eskalatsiooniriski hinnang (0–10): 5,3 / 10

Lõpphinne: 5,3 / 10. Lähim ajalooline analoog — hilise külma sõja pingeline vastasseis (≈3–4) lisandiga hiljutiste löökide eest Venemaa sõjalistele sihtmärkidele NATO piiride lähedal Läänemerel ning Moskva nõudmiste eest, mis puudutavad otse alliansi vägesid Baltikumis ja Poolas. Madalam kui Able Archer 1983 (≈7) ja 2008/2014 eelõhtu (≈6–7).

Tegurid Venemaa ja tema liitlase poolelt:

  • 1997. aasta nõudmised: NYT andmetel (Postimehe vahendusel) kinnitas Putin USA läbirääkijatele, et 2021. aasta ettepanekud jäävad tema seisukohaks; see puudutab otse NATO vägesid Balti riikides ja Poolas.
  • Surve piiril: Poola registreerib õhupalle ja droone Valgevene poolelt ning jätkuvat rändesurvet (482 katset aasta algusest).
  • Vastuolulised signaalid Euroopa kohta: Peskov ja Medvedev ei ole ühel meelel, kas Euroopa on kutsutud.

Tegurid NATO ja selle üksikute liikmete poolelt:

  • Idatiiva tugevdamine: Bloombergi andmetel säilitab ja tugevdab USA kohalolu Venemaa piiride lähedal ning piirkonna riigid on valmis selle eest maksma; Leedu hoiab armeed Kaliningradi lõigul. Moskva käsitleb seda ohuna.
  • Kindel vastus: Eesti ja EL keelduvad julgeolekuarhitektuuri arutamast enne relvarahu; Moskva võib seda näha oma päevakorra tagasilükkamisena.

Vastastikused / struktuursed tegurid:

  • Euroopa ja Ukraina sidumine: USA küsimus Ukraina NATO liikmesusest Donbassi eest ja Venemaa 1997. aasta nõudmised tõmbavad läbirääkimisi vastassuundadesse.
  • Sõda Soome lahe lähedal: löögi tagajärjed „Naro-Fominskile“ ja Ust-Lugale on endiselt ebaselged; Venemaa kaitseministeerium vaikib.

Stabilisaatorid (mõlemad pooled):

  • Rahulikud piirid: kolmandat päeva järjest ei olnud Eesti, Läti, Leedu ja Poola piiridel droonide sissetunge ega intsidente; Venemaa kaitseministeeriumi 14.–15. novembri teadetes Loodet ei mainita.
  • Kõrgeima tasandi diplomaatia: Kreml kinnitas Putini, Xi ja Trumpi kohtumist 19. novembril; Peskov ütleb, et Moskval „oleks parem eurooplastega suhelda“.
  • Oodatust väiksem USA vägede väljaviimine vähendab idatiivas „nõrkuse akna“ riski (kui see leiab kinnitust).
  • Sõjaline nõuanne poliitika asemel: Leedu seob piirivalve sõjaväelaste hinnanguga, ohutaset tõstmata.

Hinde põhjendus: piirid on kolmandat päeva rahulikud, diplomaatilisel rajal on kinnitatud kõrgeima tasandi kuupäev ning teade USA väiksemast väljaviimisest vähendab muret idatiiva kaitse pärast. Suuremat langust takistavad Moskva muutumatud nõudmised NATO vägedele piirkonnas ja ebaselgus Euroopa osaluse ümber.

Muutus eelmise väljaandega võrreldes: ↓ (−0,1) — 5,4 (14. november) → 5,3 (15. november). Põhjus: intsidentide puudumine ja kinnitatud kohtumine 19. novembril, samas kui nõudmised on endiselt karmid.

Märkus: see on avatud allikatel põhinev analüütiline hinnang, mitte prognoos.


Allikad