Leedu: kaks kinnipüüdmiskatset ja kaks raketti…

Väljaanne 12. novembril 2026 — perioodi 11.–12. november 2026 kohta.

Märkus: drooni, mis ööl vastu 11. novembrit lendas üle Leedu, Läti ja Eesti, ei õnnestunud alla tulistada: Leedu kaitseminister Robertas Kaunas teatas, et NATO hävitajad tulistasid selle pihta kaks raketti, mille hind on „sadu tuhandeid, mitte miljoneid“ eurosid, ning Eesti teatas, et pole kellelegi lubanud oma õhuruumi droonide jaoks kasutada, ja edastas selle Ukraina suursaadikule. Samal ööl tabati SBU teatel Soome lahes Suursaare lähedal Balti laevastiku väikest raketilaeva „Naro-Fominsk“; plahvatust pardal kinnitas Eesti kaitseminister, rünnakut registreeris Soome, Moskva ei kommenteerinud. Abu Dhabi läbirääkimised lõppesid kokkuleppega suure vangide vahetuse kohta ning 12. novembril saabusid Steve Witkoff ja Jared Kushner Moskvasse; sama päeva hommikul lõhati Peterburis Šušarõs koloneli auto. (Eelmine väljaanne — 11. november 2026, risk 5,5/10.)

Ööpäeva tähtsaim

11.11 — Leedu: kaks kinnipüüdmiskatset ja kaks raketti, drooni alla ei tulistatud; kaitseminister nimetas rakettide hinna. Kaitsestaabi ülem kontradmiral Gediminas Premeneckas (LRT, 11.11): NATO hävitajad avastasid drooni Kaunase kohal, kuid tihedalt asustatud ala kohal ei tulistanud; hiljem, Biržai lähemal, said nad tule avada, kuid drooni ei hävitatud. „Üks rakett ei tabanud, kukkus ja leiti hiljem Biržai rajoonist.“ Tema sõnul tuli droon Valgevenest, lendas korraks Poola, naasis Leetu ja lahkus seejärel Läti ja Eesti kaudu Venemaale; mis aparaadiga oli tegu ja kas see kandis lõhkeainet, pole veel teada, tõenäoliselt oli see Ukraina massilise Venemaa-rünnaku kursilt kaldunud droon (oletus, mitte järeldus). Kaitseminister Robertas Kaunas (LRT, 11.11, 21:29): tulistati kaks raketti; kus on teine, ta ei öelnud; raketid maksavad „sadu tuhandeid, mitte miljoneid“ eurosid, kulud kaetakse NATO ja partnerite eelarvereast, Leedu kui vastuvõtva riigi osa üle peetakse läbirääkimisi. Lennukite rahvust ametlikult ei avaldatud. ⚠️ Vastuolu: Poola ei kinnita drooni sisenemist oma õhuruumi (vt allpool). Allikad: LRT, Novõi Kaliningrad (LRT-le viidates), Defence24.
11.11 — Soome laht: SBU teatas väikese raketilaeva „Naro-Fominsk“ tabamisest Suursaare lähedal; plahvatust kinnitab Eesti kaitseminister. SBU teatel tabasid tema droonid projekti 21631 „Bujan-M“ väikest raketilaeva „Naro-Fominsk“ (Kalibri ja Oniksi kandja, vette lastud 2022) (Militarnyi, ERR). Eesti kaitseminister Martin Herem (ERR News, 11.11): umbes kell 05.30 toimus Soome lahes Balti laevastiku laeval plahvatus, laevalt tõusis suitsu ja see suundus Peterburi poole; „kõik, mida me sellest lisaks teame, on see, et ukrainlased on öelnud, et nad ründasid laeva“. Kõrge Soome ametnik kinnitas Yle'le, et Soome registreeris rünnaku Suursaare lähedal (umbes 40 km Soomest ja 55 km Eestist); Soome kaitsevägi piiras sel ööl ajutiselt õhu- ja mereliiklust lahe idaosas. Venemaa kaitseministeerium ja Balti laevastik leitud allikate järgi ei kommenteerinud; kahjustuste ulatus ja kaotused pole teada, Telegrami kanalite väiteid hukkunute kohta ülevaatesse ei lisatud. Allikad: ERR News, Yle, Militarnyi, ERR (vene keeles).
11.11 — Eesti: droonid sisenesid lühiajaliselt õhuruumi; Tallinn teatas Kiievile, et luba ei antud. Herem (ERR News, 11.11): umbes kell 03.30 sisenes üks droon korraks Läti suunast ja lahkus Venemaale; mitu Ust-Lugani jõudnud drooni pöördusid läände ja tiirutasid Soome lahe kohal Venemaa õhuruumis, mõned sisenesid korraks Eesti õhuruumi. Piiri ääres tulistamisel ei oleks tema sõnul mõtet; õhukaitseprotseduuride muutmiseks ta vajadust ei näe ning loodab poole aasta jooksul edasiminekut täpsema elanike hoiatussüsteemiga. Peaminister Kristen Michal (ERR, 11.11): „Eesti ei ole andnud ühelegi välisriigile luba kasutada meie õhuruumi droonide jaoks“; välisministeerium edastas selle Ukraina suursaadikule, NATO liitlasi teavitati, õhtul kogunes valitsuse julgeolekukomisjon. Välisminister Margus Tsahkna (ERR, Politsei- ja Piirivalveameti esialgsete andmete põhjal): Vene sõjalaeva juures olnud droonide parv tuli Venemaa õhuruumist. Ämarist tõusid õhuturbe missiooni hävitajad, sealhulgas Türgi omad. Allikad: ERR News, ERR (vene keeles).
11.11 — Läti: armee luges oma õhuruumis kokku kolm drooni, nende hävitamiseks tingimusi polnud. Rahvuslikud relvajõud (LSM, 11.11): kaks drooni ületasid idapiiri 1–2 minutiks, kolmas lendas Lätist üle lõunast põhja (Leedust) ja lahkus Eestisse; veel vähemalt kolm lähenesid piirile Balvi juures ja pöörasid Venemaale, üks lähenes Valgevene poolt piiri ületamata. Relvajõudude ülem Kaspars Pudāns seostas häireid Ukraina rünnakuga Leningradi oblasti sadama- ja naftarajatistele, märkides, et materiaalsete tõenditeta on raske öelda, mis aparaatidega oli tegu. Kaua lennanud drooni hävitamiseks polnud elanike ohutust arvestades „sobivaid tingimusi“; relvajõud analüüsivad oma tegevust. Pealtkuulajadroonide üksused paiknevad ainult idapiiril. Allikas: LSM.
11.–12.11 — Abu Dhabi: kokkulepe suure vangide vahetuse kohta; USA saadikud lendasid Putini juurde. USA, Ukraina ja Venemaa kahepäevased läbirääkimised lõppesid 11. novembril läbimurdeta, kuid kokkuleppega Kushneri sõnul ajaloo suurimas vangide vahetuses; konkreetset arvu pooled ei nimetanud, Volodõmõr Zelenskõi rääkis võimalikust vahetusest „1000 1000 vastu, võib-olla isegi 1200“ (France 24, The Hill). Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov: olulised erimeelsused püsivad (Kyiv Independent). Vladimir Medinski eurooplaste kohta: „Me ei saa päris hästi aru, millest nendega rääkida“, Moskva eesmärk on „uus, kaasaegne Jalta“ (France 24). 12. novembril saabusid Witkoff ja Kushner Moskvasse ning plaanivad seejärel minna Dublinisse Zelenskõi juurde (France 24, CNN). Allikad: France 24, The Hill, Kyiv Independent, CNN.
12.11 — Peterburi: Šušarõs lõhati koloneli auto. Umbes kell 07.00 plahvatas Kolpino maanteel (Slavjanka) auto, millega koloneli auastmes sõjaväelane sõitis hoovist välja; ta hukkus, oli autos üksi, mööduval bussil purunesid aknad (Fontanka, 47news). Esialgsetel andmetel oli lõhkeseade kinnitatud auto põhja alla ja lõhati kaugjuhtimisega. Uurimiskomitee algatas kriminaalasja sõjaväelase tapmise kohta. See on kolme kuu jooksul teine sõjaväelase auto lõhkamine selles piirkonnas (The Insider, 47news). Nime ja ametikohta ametlikult ei avaldatud. Allikad: Fontanka, 47news, The Insider.
11.11 — Poola iseseisvuspäev: Nawrocki „etteaimatavast liitlasest“, Kukuła teiseks ametiajaks; Moskva hoiatab taas Poola reisimise eest. President Karol Nawrocki Piłsudski väljakul: „Poola on julgeoleku küsimustes kindel, stabiilne ja etteaimatav liitlane“, julgeolek „peab olema väljaspool sageli jõhkrat, radikaalset poliitilist vaidlust“. Ta andis kindral Wiesław Kukułale üle ametisse nimetamise akti teiseks ametiajaks kindralstaabi ülemana (alates 10. oktoobrist) ja ülendas kümme ohvitseri kindraliks (Defence24). Samal päeval kutsus Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova venelasi taas hoiduma reisidest Poolasse, kus olukord tema sõnul „jätkuvalt halveneb“ (Novõi Kaliningrad TASS-ile viidates — juurdepääs blokeeritud Balti riikide regulaatorite poolt — linki ei esitata). Allikad: Defence24, Novõi Kaliningrad.

Üksikasjalikult suundade kaupa

Sõjaliste objektide ja kindlustuste ehitus

Eesti, Setomaa (ERR News, 11.11): Venemaa piiri lähedal eramaadel on kaevatud ligi 23 km tankitõrjekraave ja paigaldatud 28 Balti kaitsevööndi punkrit; tööd käivad septembrist. Vinski küla (seitse majapidamist, üks tee) jäi piiritara ja lohehammaste ning kraavide liini vahele; elanikele on rajatud teine väljapääs ja veeärastustiik, pooled on koostanud kavatsuste memorandumi.
Läti, Leedu, „Tarcza Wschód“. Uusi aknasse jäävaid teateid kraavide ja punkrite kilomeetrite kohta 11.–12. novembril ei leitud.

Vägede paigutus ja liikumine

USA Leedus (Kaunas, LRT, 11.11): kaks USA pataljoni korraldavad 16. novembril lipu heiskamise tseremoonia, rotatsioon on tavapärased üheksa kuud; Leedu taotleb alalist kohalolekut või pikemaid rotatsioone, läbirääkimised käivad, ulatust ja Leedu panust ei avaldata.
NATO planeerimine (Politico ERR-i vahendusel, 11.11): uute valmidusnõuete eelnõus arutavad liitlased nõude „suur sõda Euroopas JA mitu kriisimissiooni“ asendamist sõnaga „VÕI“; eesmärk on tekst kokku leppida veebruariks; Pentagon avaldab väljaande andmetel Euroopa kohaloleku ülevaate järgmisel kuul.
Õppused. Koalicja 26.2 Poolas — kuni 22. novembrini; Freedom Shield 26-II ja Grand Eagle 26 Leedus — kuni 3. detsembrini. „Zapad-2026“ ei toimu; „Ussisõnad-2026“ ei ole sõltumatult kinnitatud.

Kokkulepped ja kulud

Leedu — Prantsusmaa (LRT/BNS, avaldatud 11.11, avaldus tehtud 10.11): Gitanas Nausėda sõnul lubas Emmanuel Macron otsida võimalusi Caesari iseliikuvate haubitsate tarnete kiirendamiseks; teine leping KNDS France'iga on 252 mln eurot (detsember 2025), 2022. aasta lepingu esimene partii 18 haubitsat on oodata 2027. aastal.
Leedu — droonitõrjesüsteem (Kaunas, LRT, 11.11): 19 taotlenud ettevõttest valiti välja 12, 3–4-l on töötavad prototüübid; leping sõlmitakse tänavu või järgmise aasta alguses, katsetused armees orienteeruvalt 2027. aasta märtsis–aprillis.

Sõjaline abi ja õhukaitse / elektrooniline sõda

Leedu: pärast punase häirega ööd ütles peaminister Mindaugas Sinkevičius, et varjendite avamine tuleb automatiseerida (LRT, 11.11); hoiatused saadeti uue algoritmi järgi ja uued radarid avastasid Kaunase sõnul sihtmärgi kiiresti.
Eesti: Heremi sõnul on kaitsevägi alates kevadest kõrgendatud droonivalmiduses ning andmevahetus Soome, Läti ja Leeduga toimib (ERR News).
Läti: pealtkuulajadroonid on paigutatud ainult idapiirile (LSM).

Kaliningrad ja Venemaa piirialad

Leningradi oblast ja Soome laht (p 2, 6): rünnak „Naro-Fominskile“; Venemaa kaitseministeerium teatas ööl vastu 11. novembrit 627 kinni püütud droonist paljude piirkondade, sh Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblasti kohal; kuberner Aleksandr Drozdenko — 150 allatulistatut Leningradi oblasti kohal (Fontanka; Venemaa andmed, sõltumatult kontrollimata).
Kaliningradi oblast: Poola reaktsiooni FSB 11. novembri väitele kahe „Poola luureagendi“ kinnipidamise kohta koostamise ajaks ei leitud. Teateid Balti laevastiku laevade väljumistest ja õppustest piirkonnas akna jooksul pole.
Valgevene: Leedu sõjaväe andmetel sisenes droon Leetu Valgevene õhuruumist; Kaunas (LRT): Valgevene osaluse kohta „hetkel sellist infot pole“, salakaubaõhupallide ja droonide seost kinnitada ei saa. Vägede liikumisest Balti riikide ja Poola piiride lähedal ei teatatud.

Ametnike avaldused

K. Michal, Eesti peaminister, 11.11 (ERR): „Iga sellist juhtumit meie piiridel ja Läänemerel tuleb võtta väga tõsiselt.“
M. Herem, Eesti kaitseminister, 11.11 (ERR News): drooni allatulistamisel otse Venemaa piiril „ei oleks mõtet“; Venemaa toimib oma piiril samamoodi.
R. Kaunas, Leedu kaitseminister, 11.11 (LRT): raketid on „sadade tuhandete, mitte miljonite eurode küsimus“; kineetiliste droonitõrjevahendite tähtaegade kohta: „ärme spekuleerime“.
G. Premeneckas, Leedu kaitsestaabi ülem, 11.11 (LRT): otsus Kaunase kohal mitte tulistada tehti tiheda hoonestuse tõttu.
K. Pudāns, Läti relvajõudude ülem, 11.11 (LSM): häired olid tõenäoliselt seotud Ukraina rünnakuga Leningradi oblastile.
K. Nawrocki, Poola president, 11.11 (Defence24): „Julgeolek kuulub teile kõigile.“
V. Medinski, Venemaa delegatsiooni juht, 11.11 (France 24): eesmärk on „uus, kaasaegne Jalta“.

⚠️ Vastuolud ja lahknevused

Kas droon sisenes Poolasse. Leedu NKVC juht Vilmantas Vitkauskas ja sõjavägi: droon sisenes Leedust korraks Poola õhuruumi ja naasis. Poola operatiivjuhatus (DORSZ), kolonelleitnant Jacek Goryszewski (Onet, Defence24 vahendusel): „Praegu me ei kinnita, et Poola õhuruumi rikuti“, võimalik, et tegu oli „ilmastikuanomaaliaga“. Lahknevus on lahendamata.
Mitu raketti tulistati. 11. novembri väljaandes oli juttu ühest raketist, mille rusud leiti Biržai lähedalt (peaministri esimese avalduse põhjal). 11. novembril täpsustas minister Kaunas: katseid oli kaks ja rakette kaks; teise asukohta ei avaldata. See on andmete laekumisel tehtud täpsustus, mitte väljaande viga.
Droonide sisenemine Eestisse. 11. novembri väljaandes märgiti ERR-i varaste teadete põhjal, et droonide Eestisse sisenemisest ei teatatud. Hiljem kinnitas Herem lühiajalisi sisenemisi (üks droon Läti suunast umbes kell 03.30, mitu Soome lahe kohal) ja LSM teatas, et kaua lennanud droon lahkus Lätist Eestisse. Väljaande sõnastus kajastas teadete seisu koostamise ajal, parandusloki kannet pole vaja.
Kelle hävitajad tulistasid. Ametlikult ei avaldata. Defence24 kirjutab Euronewsile viidates, et sel ööl olid valves Itaalia Eurofighterid ning Belgia ja Türgi F-16-d; milline lennuk rakette tulistas, pole kindlaks tehtud.
„Naro-Fominsk“. Rünnakust teatas SBU; Eesti ja Soome ametnikud kinnitavad plahvatust ja rünnakut, kuid mitte kahjustusi. Herem ei saanud ERR-i venekeelse teenistuse vahendusel kinnitada, kas tegu oli Ukraina rünnaku või õnnetusega. Venemaa ei kommenteerinud.
Vangide vahetuse ulatus. Zelenskõi: „1000 1000 vastu, võib-olla kuni 1200“; France 24: pooled konkreetset arvu ei nimetanud; TASS kindralleitnant Aleksandr Zorinile viidates: üle 1000 kummaltki poolt (juurdepääs blokeeritud Balti riikide regulaatorite poolt — linki ei esitata). Lõplikku arvu pole kokku lepitud.
Šušarõ plahvatus. Esialgsed teated autos viibinud vigastatud sugulasest lükkas Fontanka hiljem ümber: kolonel oli üksi. Teateid tema ametikoha kohta (mõne meedia andmetel õhuväe ja õhukaitse armee peanavigaator) ametlikult ei kinnitatud ja ülevaatesse neid ei lisatud.
Uusi sisulisi vigu varasemates väljaannetes, mis nõuaksid parandusloki kannet, ei tuvastatud.

📊 Eskalatsiooniriski hinnang (0–10): 5,5 / 10

Lõpphinne: 5,5 / 10. Lähim ajalooline analoog — hilise külma sõja pingeline vastasseis (≈3–4) lisaga löökide eest Venemaa sõjalistele sihtmärkidele otse NATO Läänemere piiride ääres, NATO relvakasutuse eest droonide vastu oma õhuruumis ja eriteenistuste sabotaažisõja eest. Allpool Able Archer 1983 (≈7) ja 2008/2014 eelõhtut (≈6–7): NATO ja Venemaa vahel otseseid kokkupõrkeid pole ning kõik pooled distantseeruvad avalikult teiste löökidest.

Venemaa ja tema liitlase poolsed tegurid:

Retoorika: Medinski nimetab eesmärgiks „uue Jalta“ ega näe, millest eurooplastega rääkida; Venemaa välisministeerium heidutab pärast FSB väidet „Poola agentidest“ taas Poola reisimast.
Valgevene õhuruum: droon sisenes Leetu Valgevenest, salakaubaõhupallid sulgevad jätkuvalt lennujaamu.

NATO ja selle üksikliikmete poolsed tegurid:

Relvakasutus: NATO hävitajate kaks raketti drooni pihta Leedu kohal — kaitsetegevus, kuid rusud langesid oma territooriumile.
Sõjaline kohalolek: Leedu taotleb USA alalist kohalolekut, Prantsusmaa lubab kiirendada Caesari tarneid — Moskva käsitleb seda traditsiooniliselt ohuna.

Vastastikused / struktuursed tegurid:

Sõda on jõudnud Soome lahte: Ukraina löök Balti laevastiku laevale umbes 40 km kaugusel Soomest ja 55 km kaugusel Eestist, droonid Eesti piiril ja õhuruumis; risk, et Moskva süüdistab Balti riike, kasvab, kuigi Tallinn eitas osalust avalikult ette.
Sabotaažisõda: kolme kuu jooksul teine sõjaväelase auto lõhkamine Peterburis.

Stabilisaatorid (mõlemad pooled):

Läbirääkimised: kokkulepe suure vangide vahetuse kohta, USA saadikud Moskvas, Zelenskõi räägib „võimaluste aknast“.
Vaoshoitus: Eesti ja Läti ei tulistanud Venemaa piiri lähedal, Tallinn ja Riia eitavad avalikult osalust löökides, Soome piirdus ajutiste ettevaatusabinõudega; maismaapiirid on rahulikud, Venemaa ja Valgevene vägede ümberpaigutusi pole.

Hinde põhjendus: löök Vene sõjalaevale Eesti ja Soome lähedal ning koloneli tapmine Peterburis lisavad pinget, kuid neid tasakaalustavad pika aja esimene konkreetne läbirääkimiste tulemus (vangide vahetus) ja NATO riikide rõhutatult kaitsev käitumine. Hinne jääb samaks.

Muutus võrreldes eelmise väljaandega: = (0,0) — 5,5 (11. november) → 5,5 (12. november). Põhjus: kasvanud riske Läänemerel tasakaalustavad edusammud Abu Dhabis ja USA saadikute visiit Moskvasse.

Märkus: see on avalikel allikatel põhinev analüütiline hinnang, mitte prognoos.

Leedu: kaks kinnipüüdmiskatset ja kaks raketti, drooni alla ei tulistatud; kaitseminister nimetas rakettide hinna